Ott Pärna: mõtteteri noortele ja nende vanematele

Ott Pärna. Foto: Erakogu

Ott Pärna, endine Eesti Arengufondi ja riskikapitalifirma SmartCap AS juht, tegi lugejatele tagasivaate mõne aja eest Nokia Kontserdimajas toimunud suurest noorte karjäärifoorumist. Mõtteteri jagub nii noortele, nende vanematele kui ka meie riigiisadele.

Pühendada üks laupäev oma tulevikule, pole paha mõte? Igatahes mitte 410 Eestimaa abituriendile, kes ammutasid 10. novembril Nokia Kontserdimajas inspiratsiooni, ideid ja lugusid oma karjääri ning haridusvalikute tarvis.

Küsisin: kes tahab veeta mingi osa oma elust väljaspool Eestit? Kätemeri. Kes ei taha? Paar kätt. Kes tuleb Eestisse tagasi? Jälle kätemeri. Selline on tänane realiteet. Ja suures osas arenenud maailmas on see nii. Näiteks Euroopas plaanib 98 protsenti noortest elada – õppida ja/või töötada – mingi aja väljaspool oma kodumaad. Küsimus on, mis inspireerib neid tagasi tulema? Samuti – kas need, kes nii kui nii maailmas ringi uitavad, ka Maarjamaalt läbi astuvad? Oma ideedega ja networkiga meie riiki rikastavad ning majanduse arengusse panustavad. Päris hea mõõdupuu hindamaks, kas meie riigil saab olema oluline roll Euroopa tulevikutegijate seas või mitte.

Tagasi foorumi juurde. Andres Arrak postuleerib, et saagem targaks ja õndsaks, siis tuleb ka rikkus. Siia võib vist lisada TEDi klassikasse kuuluva Richard St. Johni ütluse, et «kui sa teed seda mida armastad, siis raha tuleb nii kui nii».

Arrak on kirjutanud ühele slaidile punasega kümme kõige halvemat haridusvalikut, teisele sinisega kümme kõige paremat – arvestades töötuse määra lõpetanute seas, keskmist palka jms. Ameerikas. Laias laastus on esimesed pehmed, teised kõvad teadused. See on osalt tõsi, kuid kindlasti tagasivaatav ja tuleviku võtmes ilmselt mitte nii absoluutne.

Mina näiteks ei taha uskuda, et film, video ja fotograafia (USAs töötus lõpetajate seas 12,9 protsenti ja aastapalk 30 000 $), filosoofia ja usuteadused (töötus 10,8 protsenti, palk 30 000 $) või graafiline disain (töötus 11,8 protsenti ja palk 32 000 $) ei ole tulevikualad. Seda ennekõike täppis- ja loodusteaduste ning ühiskonnaelu sidustamise kohapealt.

Internetiajastu inimesed (kahjuks) mitte ei loe, vaid klikivad ja vaatavad. Samuti on film olnud lisaks meelelahutusele ja informeerimisele läbi aegade ka manipulatsiooni vahend, mille tootmine ja levitamine pole kunagi olnud nii lihtne kui praegu. Oskus visualiseerida kompleksseid situatsioone on ka üks kümnest tulevikutöö oskusest (vt tabel). Niisamuti on semiootika ehk märgisüsteemide mõistmine üks nö intelligentse empaatia tööriistu – mõistmaks näiteks, milleni võib viia ja kuidas maandada riske, mis kaasnevad üle 50-protsendilise noorte tööpuudusega Põhja-Aafrikas ja Lõuna-Euroopas. Ka on suur osa tänaseid ja homseid konflikte maailmas seotud erinevate usundite ja nende tõlgendamisega. Seega on aja- ja asjakohane usundiõpe humanitaarteadustes ilmselt sama oluline kui näiteks veetehnoloogiad loodus- ja täppisteadustes.

Seejuures on oluline mõista, et kumbki viimatimainitutest ei eksisteeri isolatsioonis. Seepärast räägitakse üha enam n-ö T-kujulisest haridusest. Olles milleski spetsialist (nt geoloogias), peab olema samal ajal ka generalist, mõistmaks laiemat konteksti (nt tehnoloogilist, majanduslikku, poliitilist, eetilist jne), millega konkreetne probleemvaldkond suhestub. Teatavasti on maailmas ca 70 riiki, kus täna või lähitulevikus on probleeme puhta vee kättesaadavusega.

Seda kõike võib nimetada transdistsiplinaarsuseks – võimekuseks valdkondadeülestes meeskondades töötada ja erinevaid teadusvaldkondi kokku põimida. Kaasaegseks näiteks on siin soomlaste Aalto Ülikool, kuhu pandi kokku Helsingi Majandus- ja Äriülikool, Tehnoloogiaülikool ning Kunsti- ja Disainiakadeemia. Selliseid algatusi leiab ka mujalt, nt vastavatud Singapuri Tehnoloogia ja Disainiülikool (SUTD). Ma väga loodan, et Eesti ülikoolid samuti selles suunas mõtlevad ja tegutseva. See on hädavajalik kui soovime, et meie tudengite õpitu ühiskonna ja majanduse väljakutsetega paremini seonduks. Samuti selleks, et meie ülikoolid päev-päevalt karmistuvas konkurents võimekate abiturientide järele Skandinaavias kaotajaks ei jääks. Lapsevanemana ootan ma kõrgharidusreformi eestvedajatelt justnimelt selleteemalist diskussiooni...

Tundub ehk üllatuslik, kuid USA äriettevõtteis maksti disainerile juba 10 aastat tagasi rohkem, kui keskmisele MBA ärikraadi omanikule. Kui ärikraadi omanikud olid kõik õppinud sarnaste case-study’de põhjal, siis olid just disainerid need, kes pakkusid välja ideid konkurentsis eristumiseks ja uudsete lahenduskäikudega väljatulemiseks. Ilmelt üheks parimaks näiteks on siin Steve Jobsi kalligraafiatunnid, mida ta peale kolledži poolelijätmist väisas. Tulemuseks on Apple esteetilised tooted, kus tarkvara ja riistvara moodustavad lihtsa, nauditava ja funktsionaalse terviku. Samasse klassi kuulub ka Jobsi loodud maailmakuulus arvutianimatsioonidele keskendunud filmistuudio Pixar.

Noore haridus- ja karjäärivalikule seab paraja proovikivi (või teeb hoopis põnevaks?) üha kiiremini muutuv maailm. Kui raadio jõudis 50 miljoni kasutajani 38 ja teler 12 aastaga, siis internet juba nelja, iPod kolme ja Facebook kahe aastaga. Kui kunagi muutusid mängureeglid maailmas 1000 aasta järel, seejärel 300, siis 100 ja 20. sajandil juba 25 aastaga, siis tänaseks on see protsess veelgi kiirenenud. Paraku on inimese põhiolemus jäänud jätkuvalt samaks.

Selles kontekstis on tänasel abituriendil 38. eluaastaks olnud 10-14 töökohta. Ja me ei tea, milliseid. Aastal 2004 ei eksisteerinud näiteks kümmet aastal 2020 enim nõutavat ametikohta ja neljandik sellest, mida insener õpib esimesel kursusel, on lõpetamise hetkel juba vana.

Kuid on ka palju, mis ei muutu. Nii näiteks püsivad vankumatult Newtoni kolm füüsika baasseadust, mis panid aluse klassikalisele mehhaanikale. Samuti pakub Richard Watson välja viis asja, mis järgneva 50 aasta jooksul pigem ei muutu. Nendeks on huvi tuleviku vastu ja igatsus mineviku järele. Teiseks tunnustuse ja austuse vajadus. Kolmandaks vajadus füüsiliste objektide, reaalsete kohtumiste ja vahetute kogemuste järele. Neljandaks pidevast muutuste keerises olemisest tulenev ängistus ja hirm, ning viiendaks, elu mõtte otsingud, seda Abraham Maslow motivatsiooniteooria tähenduses.

Niisiis, arengud on kiired ja ootamatud, ning elujärg arenenud maailmas pigem halveneb, kui väljendada leebelt investeerimisstrateeg Peeter Koppeli lõpuettekande tõdemusi. Seepärast on asjakohane tsiteerida Charles Darwinit, kes leiab, et mitte kõige tugevamad või kõige intelligentsemad ei jää ellu, vaid hoopis need, kes reageerivad kõige paindlikumad muutustele. Ja otsustavalt tegutsevad.

Lõpetuseks, kui CVsse pole veel midagi kirjutada, siis lisaks tehtud vabatahtlikule tööle (millel on CVs väga oluline roll!) on just noore kaks säravat ja uudishimulikku silma need, mille järgi neid tööle võetakse ning mis elus edasi viivad. Elioni endine juht Valdur Laidi ütles foorumi lõpuosas selle kohta tabavalt: Elion ei palka juba ammu töötajaid nende oskuste vaid hoopis eluhoiakute järgi.

TABELID

Tulevikutöö 10 võtmeoskust

Mõtestamine (fakti vs järeldusepõhisus)

Sotsiaalne intelligentsus

Loov mõtlemine ja kohanemine

Kultuuride ülene kompetents

Programmeeriv mõtlemine

Uue meedia kirjaoskus

Transdistsiplinaarsus

Disain-mõtlemine (sh visualiseerimisoskus)

Enesejuhtimine

Virtuaalne koostöö

Allikas: The Institute for the Future University of Phoenix «Future Work Skills 2020», Palo Alto 2011. Lisainfo: http://www.fututuba.ee/2011/08/tulevikutoo-kumme-votmeoskust.html

Noppeid Noorte Haridus- ja Karjäärikonverentsilt «Sinu võimalused – Väliskogemus»

Margus Uudam – parimad eesmärgid on need, mida on võimatu saavutada. Liikumapanevaks jõuks on «positiivne rahulolematus».

Katrin Vares – tee teadlik valik akadeemilise vs rakendusliku kõrghariduse vahel. Mõnest ülikoolist leiad ka nende kombinatsiooni.

Ülane Vilumets, kes avas USAs raamatumüüjana 5 aasta jooksul 10 000 ust – tee seda, mis kõige enam rikastab!

Liis Kängsepp oma kogemusest vabatahtlikuna Argentiinas – kõige õigem otsus, mida ma seni olen teinud. Avasin uksi, mida muidu poleks avanud. Vabatahtlik töö võib muuta Sinu elu moel, millest Sa ei oska isegi unistada.

Riina Varts – kui endale eesmärki ei sea, ei jõua kunagi kohale! Tuleb otsida ja leida oma karjäär. Otsige tagasisidet ja arutage õpetajate ning vanematega, kelleks tahate saada.

Ott Pärna (John Birdi sõnadega) – mida kirjum on elu, seda parem on inimene. Inimene ilma oma loota on pool inimest.

Valdur Laidi kaks soovitust: kasutage vähem PowerPointi ja vaadake Steve Jobsi 2005. a. sõnavõttu Stanfordi Ülikooli lõpetajatele, http://www.youtube.com/watch?v=UF8uR6Z6KLc.