Eakad väärivad seda, et nende CVd ei visata vanuse tõttu kõrvale, vaid et nendega kohtutakse ja reaalselt vesteldakse, soovitab psühholoog Voldemar Kolga Postimehe arvamusportaalis.
Voldemar Kolga: ümberpööratud U tiksub kõigi peades
Eakate tööturult tõrjumise põhjuseid võiks otsida vähemalt kahest kohast. Esiteks, kuidas kujutatakse ette inimese arengut, mis puudutab nii tööandjat kui ka töövõtjat.
Teiseks, kas seadusandlus soodustab või takistab eakate inimeste töötamist, mis aga sõltub poliitikast, ühe või teise erakonna arusaamast inimese arengust. Selle küll jätan arutlemata.
Alustangi arengukäsitlustest. Tüüpiline on lihtne arusaam, kujutelm, mis meenutab ümberpööratud U-tähte. Algus ja lõpp oleksid nagu sarnased ehk laps ja eakas inimene on ühtemoodi abitud, väheproduktiivsed tööturuloogikast lähtuvalt.
Kui nii, siis ongi loomulik, et ettevõtjad võta eakaid (nagu lapsigi) tööle. Kunagi nii ei öelda muidugi, leitakse «ilusam» põhjus, näiteks, ei oska Excelis teha arvutusi. Tulebki eristada avalikku ja varjatut otsuste tegemisel.
Selle mudeli suureks eeliseks on lihtsus, s-o vaata CVst vanust ja otsus ongi olemas; ei pea lugema, mida on oskab teha jne. Muide, nii mõtleb mitte ainult tööandja, vaid ka töövõtja, kes nagu häbeneks oma vanust ja seetõttu ei otsi tööd. Ümberpööratud U tiksub kõigi peades.
Arengut võib käsitleda ka teistmoodi. Sõltuvalt vanusest lahendab inimene erinevaid ülesandeid. Lapseeas on ülesandeks mängida, hiljem õppida, kujundada arusaam endast kui individuaalsusest jne.
Millised ülesandeid tuleb aga lahendada 50 plussidel? See sõltub paljudest teguritest perekonnast, tervisest, haridusest; muidugi sellest mida on inimene teinud eelneva elujooksu.
Minu soovitus on, et tööandjad (personalitöötajad) peavad rääkima 50+ inimestega. Nii lihtne ongi, räägi inimesega, et kindlaks teha, kas sobib tegema seda tööd või mitte. Tuleb võtta aega, et mitte lähtuda ümberpööratud U mudelist.
Arvamuslugu põhineb Voldemar Kolga sel nädalal ilmunud raamatus «Vaikijate hääled» ilmunud artiklil.