/nginx/o/2012/12/21/1498476t1hefd4.jpg)
Ajalooajakirjas Tuna avaldatud dokument peegeldab lõbusat seika, kus üks kommunist teist 1919. aastal, vabadussõja aegu, seaks nimetas ning too seepeale parteipileti lauale pani.
Ajalooajakirjas Tuna avaldatud dokument peegeldab lõbusat seika, kus üks kommunist teist 1919. aastal, vabadussõja aegu, seaks nimetas ning too seepeale parteipileti lauale pani.
Dokument:
«Eestimaa Kommunistlise Partei Keskomiteele
Raudteejuhataja Mihkel Liiw telegrafi õpilaste juuresolekul sõimas mind seaks. Et parteis sead olla ei või, siis ütlen ennast, kuni asja selgituseni, parteist lahti. Panen liikmekaardi nr. 51 ligi. VI 1919»
Ajaloolane Valdur Ohmann selgitab:
Eestimaa Kommunistliku Partei algpäevist pärineb dokument, kus erakonna sisepinge lööb niivõrd lõkkele, et ollakse sõimusõna nimel valmis panema lauale oma parteipiletit. Kahjuks pole teada, kes tegi tolle avalduse, mille ülim eesmärk oli ju kompartei puhtuse hoidmine.
Pole ka teada, kuidas kulges asjade käik edasi. Üks on aga selge – «kommunistlise partei» liikmete seas ei tohtinud olla sigu. Muidu poleks säärast avaldust meie päevini säilinud.