Tõnu Ploompuu: Tallinna «tasuta» jälituskaart

Illustratsioon: Pm

Kodanikuvabaduse säilitamine maksab Tallinnas tuleval aastal 23 eurot kuus. Just nii palju peab iga ühistransporti kasutav tallinlane hakkama uuel aastal maksma, et vabastada ennast tema enda maksuraha eest kinnimakstava «tasuta» jälituskaardi kasutamisest.

«Ausad inimesed» muidugi kuulutavad kohe, et muretsemine on kohatu – nagunii on juba olemas mobiilse positsioneerimise süsteem, mille abil saab samamoodi inimese käitumisharjumusi välja selgitada. Samuti on kaupluste kliendikaardid ning pangakaardid, mille igapäevane kasutamine annab teaberikkaid käitumisandmeid koguneva andmebaasi võimalikule kasutajale. Kasvõi mõnele häkkerile, kelle sõprade seas on ka korteritesse sissemurdja.

Siiski, pangakaarti ei pea igapäevaselt kasutama, saab tasuda ka sularahas. Ja igapäevane toidupoe kliendikaart annab igapäevasest kasutamisest ehk 4-5 eurot kokkuhoidu kuus, enamikul siiski vähem.

Praeguste kartellierakondade ühtse enesekindla kodanike üle irvitamise (näiteks parteide rahastamise arendamisel) tõttu tekib seadusekuulekail inimestel siiski kahtlusi selliste nende elu lahkavate andmebaaside ohutusest. Niimoodi käitunud poliitikute valitsuse all elamine ei ole olnud ajaloos väga turvaline.

Tallinna tasuta sõidu kaardi teeb jälituskaardiks selle kasutamise kord. Võib nõustuda, et kehtestatav kahte sorti inimeste sõidusüsteem toimib paremini, kui kõik näitavad pileti registreerimist. Võib kuidagimoodi nõustuda ka sellega, et nii registreerides saab täpsemaid andmeid busside täituvuse kohta, kuigi täituvuse määramise teist poolt - bussidest lahkumist - ei registreerita. Sõidukaartide isikustamise teeb aga täiesti mõttetuks topeltkontrolli rakendamine - lisaks sõidukaardile peab kontrollile olema ette näidata ka mingi pass.

Vaatamata sellele, et isikustamine teeb tasuta sõidu kaardid rakendajale oluliselt kallimaks, seda ikka tehakse. Sel juhul peab olema normaalselt vähegi majanduslikult mõtleval inimesel mingi põhjendus - mingi loodetav suurem sissetulek, mis kompenseerib täiendavad kulud. Teisisõnu: kellele soovitakse neid linnakodanike liikumise ja käitumise andmeid müüa?

Kui lugeda oluliseks asjaks reisijate sisenemiste loendamist, siis selle jaoks on piisav ka isikustamata kaart. Esimese sordi inimeseks olemise kontrolli saab teha endistviisi ID-kaardi abil. Viimasel hetkel andmekaitse inspektsiooni pandud veto saaks seeläbi ka kohe lahendatud. Võimalik aga, et seda praegune linnavalitsus ei soovigi – saab jälle teha süüdistavaid skandaale, et riik ei lase linnal oma alamate eest hoolitseda. Sel juhul jäävad ära ka linnale nii suured tasuta sõidu korraldamise kulutused.

Siinkohal on kohane meenutada, et järjekordse jälituskaardi eestvedaja Edgar Savisaar on väga vastu e-valimistele, tundes elektrooniliste andmebaaside haldamisel ilmneda võivaid kuritarvitamisi. Samal ajal korraldab ta aga elektroonilist süsteemi loomist, mis on täis ahvatlusi seda kuritarvitada.

Üllatab ka teiste kartelliparteide üksmeelne rahu sellise süsteemi rakendamisel. Tundub, et ka nemad on huvitatud täiendavatest jälitusandmetest. Miks muidu nad vaikivad sama ühtselt kui käituvad maksumaksjate raha üha uute suurparteide propagandategevuse toetamiseks jagamise täiendavate viiside kehtestamisel.

Arstidel on äärmiselt raske kasutada haiguslugude andmeid oma teadustööks, kuna need võivad sisaldada delikaatseid isikuandmeid. Tegevusel, mis on selgelt suunatud kõigi inimeste heaolu parandamisele, on väga range kontroll, vähimagi valetarvitamise kahtluse korral on algatatud kriminaalasju.

Tallinnas luuakse põhjalik isikuandmeid koguv süsteem, mis sisaldab delikaatsetki infot (näiteks süstemaatilist arsti juurde sõitmist), mille puhul pole teada midagi selle turvamisest. Üllatav on ka see, et sellist omavolilist jälitustegevust õiguskaitseorganid ei vaidlusta. Võimalik, et asi on ka vajalike dokumentide liikumises või mitteliikumises, andmekaitse inspektsioon sai alles praegu, linnavalitsusest viimasel minutil esitatu põhjal õiguse oma otsus välja öelda.

Tallinlastel, kel on põhjust mitte usaldada praegust linnavalitsust, on siiski ligi kolm kuud võimalik jälitamisest eemale hoida natuke odavamalt, ostes lähipäevil veel kolm tallinlase kuupiletit - need maksavad ainult 18,5 eurot tükk. Seejärel tuleb aga oma vaenlast peale igakuiselt laekuvate maksude toetada ka isikliku täiendava 23-eurose panusega. Et linnavalitsusel oleks kodanike rahaga rohkem võimalik teha kodanikevastast propagandat, et linnavalitsusel oleks rohkem võimalik oma ustavate alamate usku kinnitada järjekordse kingitava kümneeurose kuldmündiga.