Garri Raagmaa: miks peaks naine eelistama kontorile lauta?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Garri Raagma.
Garri Raagma. Foto: Urmas Luik

Naistele ei jagu maal uuel ajal enam tööd ning kas nad tahaksidki kõrgharitutena laudas rügada, aruteleb inimgeograaf Garri Raagmaa Postimehe arvamusportaalis. Sarnane pruudipõud on aga ka Põhjamaades – miks muidu käiakse sealt Eestis ja kaugemalgi naisi toomas?

Nn pruudiprobleem esineb klassikalisel kujul ennekõike maapiirkondades, kus meestele sobivaid töökohti on talus, metsas ja kalapüügil märksa enam. Seni kuni toimis traditsiooniline suurperede ühiskond, kus mitu põlvkonda elas koos ja oli palju lapsi, said ka perenaised kodus «täiskohaga» toimetada. Farmitööd on aga üha enam mehhaniseeritud, mistõttu naistel pole laudas enam tegevust. Ja kas tahetaksegi?

Modernses ühiskonnas, kus valdavad väikesed (tuum)pered ja kus naiste haridustase on meeste omast koguni kõrgem, saavad noored ambitsioonikad naised tööd ennekõike suurema linna kontorites.

On juba vana nali, mis on tegelikult naljast kaugel, et tüdrukud lähevad ülikooli selleks, et mehele saada. Paraku ei kipu see õnnestuma, kui enamikul erialadest vaatavad auditooriumist valdavalt vastu usinatest õppuritest suguõed.

Lorud poisid, kes paraku aasta-paar hiljem täiskasvanuks saavad ja õppimise tähtsust liiga hilja mõistma hakkavad, kukuvad haridusvankrilt maha ning peavad minema kas siis Soome ehitusele kalevipojaks või jäävad kogunisti vanemate kaela peale. No ja kes tahaks sellist luuserit armastada?

See üha kasvav hariduslik lõhe – mehed ei julge end ju ka täiendkoolitada! – ongi põhjuseks, et pahatihti ei leia meie noored haritud naised endale väärilist partnerit ja kipuvad seetõttu hoopis välismaale, lootes seal oma printsi leida.

Pruudiprobleemi on varem leevendatud meeste ja naiste töökohtade tasakaalustatud loomisega, st et näiteks metallitehases olid kontori- ja (olme)teenindustöökohad või siis rajati selle kõrvale ka tekstiilikombinaat.

Põhjamaades on maakohtade pruudiprobleemi üritatud lahendada avaliku sektori (kontori-, isikuteenindus-, sotsiaal- ja tervishoiu-)töökohtade loomisega kohtadel ja forsseeritud täiendusõppeprogrammidega.

Et aga töö iseloom on jätkuvalt muutunud ja ka riigisektorit on koomale tõmmatud, siis on pruudiprobleem – s.o tegelikult meestele ja naistele sobivate töökohtade ruumis paiknemise disproportsioon – sealgi jätkuvalt teemaks.

Nii et Põhjamaade taluperemehed käivad omakorda meie ilusaid tüdrukuid nillimas, naisi tuuakse Venemaalt ja Kagu-Aasiastki. Selleks on isegi vastavad kosjakontorid püsti pandud. Kas see võiks olla lahendus ka meie poissmeestele?

Postimehe arvamusportaal küsib täna asjatundjatelt, kuidas lahendada olukord, kus viljakas eas naised kolivad linna, kuid mehed jäävad maale – värsketest rahvaloenduse andmetest ilmnenud nn pruudipõud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles