Lisaks kaasneb niisuguse ühest põhjusest tingitud liikumisega pahandusi, näiteks maksude vältimine, halvad töötingimused ja võõraviha.
Kuidas siis suurendada eestlaste Soomes töötamise ühiskonnakasu? Äsjased uuringud on näidanud, et vaatamata Eesti kiirele arengule areneb Põhjamaade heaolu veel kiiremini. Seega jäävad palgavahed veel pikalt kestma ja mõjutavad valikuid oluliselt.
Samuti pole hariduseta Eesti lihttöölistele palju teisi valikuid kui Soome. Seal on väiksem keelebarjäär ja tühjenevad maapiirkonnad vajavad abikäsi. Haiglad vajavad meditsiinitöötajaid, bussid juhte. Tõmme odava tööjõu järele on suur.
Kuidas aga saaks Eesti ja Soome vahel kujuneda edasiviiv ja võimalusi pakkuv tööturg? See võib tunduda lootusetu, eriti kui olete juhtunud mõnel nädalalõpul sõitma Helsingi-Tallinna või Tallinna-Helsingi liinil mõnel ehitusmeeste või vodkaturistide tippreisil. Aga võib-olla oleme liiga kergelt käega löömas ja järsku on Eesti ja Soome koostöös võimalusi arenguks?
Sotsiaalse mobiilsuse teooriast lähtuvalt on Soomes töötav eestlaste mass tegelikult kõrge potentsiaaliga. Need on aktiivsed ja nutikad eestlased, kes pole vaatamata riigivõimude vahetumisele ning hariduse ja oskuste vähesusele istuma jäänud, vaid on leidnud võimalusi enda oskuste realiseerimiseks.
Neil on kodu ja pere Eestis, käiakse Soomes tööl, tuuakse raha, liigutakse ja arenetakse. Tuhanded nende saatusekaaslased on kodus istudes masenduses või viinaunes. Küsimus on, kuidas saame need aktiivsed ja nutikad inimesed vääriliselt ühiskonda integreerida?
Kindlasti pole siin ühest lahendust, aga on palju samme, mida kaaluda. Peame muutma piirkonna tööturu avatud ja nähtavaks, et inimestel tõesti tekiksid valikuvõimalused enda realiseerimiseks ja paremate valikute tegemiseks.