Usuti, et peres, kus ei vaadata jõuluõhtul «Visa hinge», ei ole järgmisel aastal midagi head loota, õpivad lapsed aastal 2212 nende esiisade primitiivsetest kommetest. Õige ka – esimene «Visa hing» praegusest umbes kuuesajast on fantastiline jõulukas, kämp ja veidi tobe ning aegunud, aga samas pööraselt kihutav lõbusõit, kus saab nalja ja action’it ning härdusepisarad kistakse ikka lõpuks ka välja.
Pühadeaeg teles umbes selline ongi – kui virvendav ekraan verise lambasoolika tagant üldse välja paistab, pumbatakse sealt vaataja meeltesse harrast ja liigutavat vaheldumisi häbitu ja ülevõimendatuga. On heategevust ja pühadekontserte, põhiliselt rahvusringhäälingus, eriti erakanalid aga lükivad üksteise otsa rohkem või vähem jõuludega seotud filme.
«Üksinda kodus» nelipakk on jõuluajaks juba tarbitud, John McClane näitab jõululaupäevast alates oma hinge neljakordset visadust, põhirõhk on pühal ajal aga linateostel, mille pealkirjades sisalduvad märksõnad nagu «jõulud» ja «päkapikk». Lihtne ja loogiline, aga laisk.
Et jõulud oleks midagi enamat kui lihtsalt lisapuhkepäevad, hoitakse ilmselt aina rohkemates peredes televiisor kinni ja pult peidus. Jõululaupäeval vähemasti. Aga ka järgmistel pühadel päevadel, kui ehk juba võiks end mandariinilaadungiga teleri ette diivanile sättida, pulbitseb kodumaistelt kanalitelt pea eranditult harrast jõuluvahtu, sekka ka mõni vööaluse huumoriga komöödia. Üheks väheseks inspireeritud valikuks on ehk vaid «Shawshanki lunastus» teisel jõulupühal Kanal 2 eetris. «Visad hinged» on muidugi lihtsalt möödapääsmatu jõuluklassika. Jipikajee!
Mida aga pole, on kiusatus. Midagi, mis paneks vähemalt mõtlema sellele, et võiks korraks jätta lähedastele silma vaatamise ja kiigata korraks telerit. Tunnet, et vaatajat vähemalt üritatakse ka hardal pühadeajal millegi erilisega peibutada.
Miks ei naase näiteks «Süvahavva» üllatuslikult surmaunest ega paljasta, et kõige taga olid tegelikult päkapikud? Tahaks tunnet, et päriselt ei ole veel alla antud. Midagi erilist ja eksklusiivset. Midagi, mis juba eelmisel aastal jõuluvana kingikotis polnud.
Jah, kahurväge hoitakse aastavahetuseks, kuigi siis on vaataja televiisorist tihti hoopis kaugemal. Ehk on ebaõiglane võrrelda meie kanaleid BBCga, kuid tasub piiluda, kuidas seal pühadeks valmistutakse. Jah, filme näeb ka, ülekaalus on aga saadete ja sarjade jõulu-erid, mis paljude puhul on kogu hooaja olulisim hetk, mida ootavad nii vaatajad kui tegijad.
Aga on nagu on. Kõik iga-aastased filmid ehk veel pole otsast lõpuni pähe kulunud ja kõik päkapikke ja/või jõuluvana sisaldavad linateosed ekraanidele jõudnud. Küll kuluvad ja küll jõuavad. Ning kui kümme jõulufilmi järjest väsitavaks muutub ja kõik kinkidest üle jäänud raha heategevussaadete kaudu ära on antud, leiab õnneks ikka kanali, kus ka pühadeajal vankumatu järjekindlusega «Sõbrad» kuus osa korraga sinu jaoks olemas on. Sest meil on nüüd valikuid. Ho ho ho.