Postimees on avaldanud Rein Järvelille arvamusavalduse, kus autor avaldab isiklikke seisukohti, ja palun neid mitte segi ajada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna arusaamadega.
Inimesed peavad olema oma mõtetes vabad ja lubage siinkohal võrdlusena tuua kas või kolleeg Igor Gräzini, kelle arusaamad Euroopa Liidust erinevad kaunis oluliselt Reformierakonna omadest. Aga see selleks.
Seitsmest ettepanekust ühte täidab ka võimul olev valitsus ehk siis riiklike investeeringute kaudu tööhõive tõstmine ja majanduse elavdamine on tegelikkus mis iganes valitsuse korral. Eesti kasutab täna valdavalt Euroopa maksumaksja abi, aga ilmselt suudaks ka ise rohkem panustada.
Avaliku sektori tulubaas on täna ülemäärases sõltuvuses sellest, kas majandus on tõusu- või languse faasis, kuna põhiliselt maksustame tarbimist ja tulusid. Kui nüüd tõusu ajal reserve küllaldaselt ei koguta või nende kasutamist languse ajal põhjendamatult piiratakse, kaevame ise endale auku ehk ei loo alust uueks arenguks.
Targa maksupoliitikaga riigid kasutavad siinkohal majandustsüklist mitte niivõrd sõltuvuses olevat tuluallikat ja maksustavad ka omanikuks olemist. Nende maksude osakaal avaliku sektori tuludes on täna üliväike. Kuna riigil on omanike ees ka kõrgemad kohustused, on ka loomulik, et omanikuks olek tähendab teatud maksukoormust.
Tarbimismaksude suur osakaal tuludes tähendab aga maksumaksjatele seda, et madalama sissetulekuga inimesed tasuvad täna maksudena riigile oma sissetulekust suurema protsendi, kui kõrgema sissetulekuga maksumaksjad. Maksukoormuse õiglasem jaotus eeldab tänasele süsteemile veel ühe astme lisamist ning kaudsete maksude osakaalu langetamist.