Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2012/12/14/1485264t1hd8f8.jpg)
Reformierakondlase Keit Pentus-Rosimannuse olukord on avalikkuse ees kraad kergem, kui oli Kristen Michali seis. Rahva jaoks ei ole Autorollo varadest tühjaks kantimine lihtsalt nii üheselt arusaadav, kui oli Reformierakonna rahastamisskandaal. Samas on keskkonnaministri roll Autorollo pankrotis sisuliselt sama oluline. Põhjamaalikus poliitkultuuris eeldaks see ilmselt moraalse kaasvastutuse võtmist tagasiastumise näol.
Probleem on ju tõsine – ministri kaudsel kaasosalusel võidi tema isa pankrotis ettevõte varadest tühjaks kantida. Pankrotivarast väärtuslikum on endiselt Pentuse pere kasutada. Ning kõige lõpuks – kahe miljoni kroonist laenulepingut on ilmselt võltsitud.
Ajakirjanduse küsimused ministrile on seotud majanduskuritegudega, vastuseks saame laused stiilis «ma ei hülga oma isa». See on emotsioon. Kuid see pole vastus, mis puutub juhtunu sisusse.