Juhtkiri: vältigem tõmblemist

Hästi sisse töötanud maksusüsteem ei vaja järske pöördeid

Äsja ilmunud raamatus «Isamaa tagatuba» meenutab autor, ajakirjanik Kalle Muuli, kuidas 20 aastat tagasi kehtestati Eestis Mart Laari valitsuse eestvõttel madal ühetaoline tulumaks. Ehkki «paljud auväärsed eksperdid ennustasid maksukoorma järsu vähendamise tõttu Eesti rahanduse kiiret kokkuvarisemist», nagu kirjutab Muuli, jäi see püsima. Ülikiire ja üsna unikaalne maksureform osutus edukaks. Kuigi maksuseadusi on vahepeal täiendatud ja täpsustatud, püsivad 1990ndate alguses paika pandud põhimõtted tänaseni.

Lihtsus, selgus ja vähene bürokraatia on olnud süsteemi märksõnadeks ja ühtlasi trumbiks. See on läbi kogu iseseisvusaja aidanud meile tuua investeeringuid, hoidnud meid konkurentsis. Praegugi pole suurem saladus, et paljud Skandinaavia ettevõtjad on toonud oma firmasid üle Eestisse – seda märkis novembris Postimehe usutluses Soome tuntumaid majandusteadlasi professor Sixten Korkman, lisades, et selline areng on praegu täiesti loomulik nähtus.

Kakskümmend aastat on päris pikk aeg ning päevapealt süsteemis kannapöördeid teha poleks ilmselt eriti tark ettevõtmine. Opositsioonierakonnad on läbi aegade nõudnud astmelise tulumaksu kehtestamist, kuid seni pole valijad andnud neile selleks mandaati. Muu hulgas küllap seepärast, et kriitika on jäänud tihti paljasõnaliseks ja väheargumenteerituks, ehkki tuleb möönda, et viimasel ajal on oma sõnumit suudetud pisut täpsemini selgitada. Omamoodi märgiline on ka tõsiasi, et Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid pole valitsusse minnes maksureformi vältimatuks tingimuseks seadnud.

Küsimus pole tegelikult selles, nagu ei võiks maksusüsteem aja jooksul muutuda, võib-olla et ühel päeval näeme isegi astmelist tulumaksu (kuigi võib öelda, et tänu tulumaksuvabale miinimumile sisaldab praegunegi süsteem astmeid). Kuid ulatuslik pööre nõuab ka tõsiseltvõetavat debatti, lihtsalt öeldes valijaskonna veenmist. Lihtne loosung «võtame rikastelt rohkem ja jagame vaesemate vahel ümber» iseenesest avalikkust ei veena.

Samas – võib-olla tõesti selgub ühel päeval valimiskastide juures, et ühiskond on valmis suuremaks maksukoormuseks. Praegu on aga nii, et kui ühed poliitikud kiidavad ja teised ründavad justkui n-ö õhukest riiki, leidub Eestis ometi näiteid, kus riik on vastu ootusi märkimisväärselt paks.

Talvistes oludes autoga liigeldes peaks iga juht teadma, et kõige ohtlikum on rabelemine, järsud sõiduvõtted rooli ja piduritega. Täpselt sama põhimõte – vältigem tõmblemist– kehtib küllap ka Eestis sisse töötanud ja end õigustanud maksusüsteemi puhul. Kindlasti on igal maksusüsteemil omad head ja vead. Kuid Eesti praegune maksusüsteem olnud üks majanduse mootoreid, on oma lihtsusega soosinud ettevõtlust ja võimaldanud ka maksud korralikult kokku koguda.