Reinsalu ja Terras: Eesti kaitsevõime kasvab

Urmas Reinsalu. Foto: PP

Kaitseväe arengukava aastateks 2013–2022 suurendab Eesti tegelikku sõjalist kaitsevõimet ja viib kaitseväe järgmisele arengutasemele, kirjutavad kaitseminister Urmas Reinsalu (IRL) ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras.

Arengukava näeb ette kiirreageerimisvõime parandamist, isikkoosseisu suurendamist, Kaitseliidu juhtrolli territoriaalkaitses, uut relvastust ning varustust.

Arengukava juhtmõte on lahinguvõimeliste kiirreageerimisüksuste komplekteerimine ja varustamine. Järgime lihtsat põhimõtet: Eesti peab olema kaitstud nüüd ja praegu, mitte abstraktses tulevikus.  

Üldjoontes on Eesti kaitseks vajaminevad võimed samad, mis eelmises arengukavas, kuid põhimõtteline erinevus ilmnes vajaduses kiirreageerivate, suure manöövervõimekusega, täielikult relvastatud ning varustatud üksuste järele, mille kaitse- ja heidutusvõime on tänapäevasel, NATO standarditele vastaval tasemel.

Uus arengukava ei lähtu vaid soovidest, me arvestame ka võimalustega. 2008. aastal kinnitatud eelmine kümneaastane plaan valmis napilt enne üleilmset majandussurutist. Majanduse vähikäik tegi sunnitud korrektsiooni ka arengukavas planeeritud summasse, mida meil oleks võimalik kasutada. Vahe plaanitu ja praeguste võimaluste vahel on ligi kolmandik.

Samal ajal on sõjaliste võimete loomine läinud pidevalt kallimaks. Kaitseministeeriumi ja kaitseväe ekspertide kogemused võimaldavad praegu hinnata Eesti kaitsevõime ülalpidamise tegelikke kulusid. Paraku oleme sõjaliste võimete ülalpidamise kulusid planeerides enamasti eksinud enda kahjuks.

Eelmist kümneaastast plaani on alates 2009. aastast jõudumööda ellu viidud. Kuna raha on olnud plaanitust märgatavalt vähem ja võimete ülesehitus on osutunud sageli plaanitust kallimaks, oleme sattunud olukorda, kus igaüks sai midagi, kuid mitte piisavalt, et olla täielikult komplekteeritud. Killustasime ressursse ühtlase õhukese kihina laiali.

Nii ei vasta ükski kaitseväe üksus praegu oma varustatusega nõuetele, mis neile seatud. Jätkates kaitseväe arendamist senise plaani järgi, suurendame lõhet 2008. aastal koostatud plaani ja reaalsuse vahel veelgi. Seepärast ongi mõistlik ja vajalik tulevikku vaatavaid plaane regulaarselt uuendada.

Vaatamata sellele, et neli aastat tagasi heakskiidetud plaani ei saa majanduskriisi tõttu täiel määral ellu viia, on sõjaliste võimete suurenemine võimalik, kui keskendume vajalike ja jõukohaste võimete arendamisele. Selle tagab ka Eesti riigi ja rahva otsus eraldada kaitseväe võime tagamiseks kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Järgneva kümnendi jooksul mehitame ja varustame täielikult kaks kiirreageerimisvõimega jalaväebrigaadi. Esimeses jalaväebrigaadis luuakse tänu moodsate jalaväe lahingumasinate hankele tõhus soomusmanöövervõime. Kaitseväe tankitõrjevõime paraneb märgatavalt tänu moodsaimatele tankitõrjeraketikompleksidele. Nendega varustatakse mõlemad jalaväebrigaadid.

Mobiilse ja suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks hangitakse kaitseväele 155-mm liikursuurtükid. Me ei ole loobunud ka rõhutamast vajadust tankide ning keskmaaõhutõrje järele. Raha ja eelarve seavad siin omad piirid ja 2022. aastaks on võimalik nende võimete arendamist alustada, kuid mitte lõpuni arendada.

Territoriaalkaitse loodavat, kogu Eestit katvat turvavaipa hakatakse senisest enam tähtsustama ja vastutus selle arendamise eest antakse täielikult Kaitseliidule. Varustatakse ja relvastatakse maakaitsestruktuuri kuuluvad üksused. Toetatakse vabatahtlikkust riigikaitses ning järgmise kümne aasta eesmärgiks võetakse Kaitseliidu liikmeskonna suurendamine praeguselt 22 000 liikmelt 30 000-le.

Arengukava näeb ette Eesti õhukaitsevõime suurendamist ning Ämari lennubaasi plaanitud arenduse lõpule viimist. Õhuväele hangitakse juurde keskmaa-õhuseireradareid ja moderniseeritakse olemasolevaid. Õhuväe juhtimis- ja teatamiskeskus, mis on suuteline osana NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemist juhtima õhukaitseoperatsioone, arendatakse täielikult NATO standarditele vastavaks. Ämari lennubaas on võimeline hiljemalt 2015. aastal võõrustama ühte NATO õhu­turbe rotatsiooni aastas, lisaks võtma vastu liitlaste lennukeid neile ja meile vajalikul momendil.

Mereväes jätkatakse kolme moderniseeritava miinitõrjelaevaga miinisõjavõime arendamist, millele lisandub tuukrigrupp ja üks toetuslaev.

Erilist tähelepanu pöörab arengukava mobilisatsioonile ja toetusele. Luuakse toetuse väejuhatuse staap, mille põhilised ülesanded on juhtida mobilisatsiooni ja formeerimist, logistilist toetust ja vastuvõtva riigi toetust ning koordineerida sõjalise hariduse valdkonda. Arusaadavalt on arengukava prioriteet ka luure- ja eelhoiatuse jätkuv arendamine.

Eesti kaitsevägi peab järgima Eesti ühiskonna arenguid ja hoiakuid. Selleks et suurendada sõjalist võimet, tuleb kaitseväes kriitiliselt üle vaadata juhtimisstruktuurid, mis peavad muutuma tõhusamaks ja vähendama bürokraatiat. Praegu eksisteerivad mitmed staabi- ja teised juhtimisstruktuurid küll paberil, kuid neil puudub sõjaline võimekus, kuna nad on ala­mehitatud.

Samas peame nende ülalpidamiseks ikkagi raha kulutama. Seetõttu on juhtimisstruktuuri efektiivsuse parandamisel lähtutud kindlast eesmärgist: luua reaalsete sõjaliste võimete juhtimiseks vajalik struktuur, mis oleks nõuetekohaselt mehitatud ja varustatud.

Seni eraldiseisvad maaväe staap ja peastaap liidetakse ning kaitseväge hakatakse juhtima ühest operatsioonide ja strateegilise tasandi staabist. Mere- ja õhuväes jääb kummaski alles üks staap. Kaotatakse lennubaasi, õhuseiredivisjoni, miinilaevade divisjoni ning mereväebaasi staabid.

Kaitseringkonnad reorganiseeritakse ning territoriaalkaitse antakse tervikuna Kaitseliidu pädevusse. Sõjaaja maakaitsestruktuuris luuakse lisaks maakaitse staabile viis territoriaalse vastutusalaga maakaitseringkonda. Üks neist hakkab vastutama nn Suur-Tallinna ala eest.

Ühtki plaani ei saa ellu viia vaid rahaga. Seetõttu on selle arengukava keskmes inimene – sõdur. Võrreldes eelmises arengukavas ettenähtuga on ajateenijate arv veerandi võrra suurem – aastas võetakse varem plaanitud 2500 asemel teenistusse 3200 ajateenijat. Praegune ajateenistuse mudel säilib ning ajateenistus jääb reserv­üksuste väljaõpetamise ja elukutseliste üksuste mehitamise peamiseks baasiks. Alates 2013. aastast saavad vabatahtliku kaitseväekohustuse võtta ka naissoost Eesti kodanikud.

Kaadrikaitseväelaste kaadri voolamise peatamiseks ja juurdekasvu tagamiseks tõstetakse 2013. aastal kaitseväes ja Kaitseliidus palk tasemele, mis oli enne 2009. aasta sissetulekute vähendamist. Palgatõusu toel soovime kümne aasta jooksul kasvatada kaadrikaitseväelaste arvu praeguselt 3100-lt 3600-le. Kaitseministeeriumi valitsemisala tsiviilisikute palgaraha osakaal valitsemisala personalikulude eelarves ei suurene.

Valitsusele esitatav arengukava käsitleb ka taristut, mille arendamine ei ole eesmärk omaette, vaid peab tagama sõjaliste võimete arengu. Betoon ei sõdi; see on vahend, mis mängib toetavat rolli kaitseväe väljaõppes. Seetõttu on oluline hoida taristu arenduselt kokku nii palju, kui see on võimalik ja kasulik, kuid mitte sõduri elamistingimuste arvel.

2014. aasta lõpuks tagatakse kõigile ajateenijatele nüüdisaegsed olmetingimused. Selleks suurendatakse laienemisvõimalustega linnakuid Tapal, Jõhvis, Võrus ja Ämaris. Kulude kokkuhoiu eesmärgil suletakse perspektiivitud ja täielikult amortiseerunud linnakud Marja tänaval ja Rahumäe teel Tallinnas ning Meegomäel. Samal põhjusel nihkub edasi Jägala linnaku rajamine, mille vajalikkuses ei kahtle keegi ning mille ehitamise perspektiiv ei ole sulgunud. Kuid see saab realiseeruda siis, kui teised, tähtsamad eesmärgid on saavutatud.

Eesti kaitseministeeriumi ja kaitseväe peastaabi ohvitseride ja ametnike koostöös edasi arendatud arengukava eesmärk on Eesti kaitsevõime kasv. Me kasvatame reaalset kaitsevõimet koos kiirreageerimisüksuste mehitamise ja varustamisega, nende toimimiseks vajaliku reservi koolitamise, isikkoosseisu suurendamise, uute relvasüsteemide hanke ja varude kindlustamisega.

Kaitseliit tagab Eesti inimeste vabatahtlikkusel ja kaitsetahtel tuginevad ning täielikult relvastatud ja varustatud territoriaalkaitse üksused.

Nii on olnud ja jääb esmase iseseisva kaitsevõime aluseks reservarmee, millele annavad jõu ajateenistuse läbinud mehed ja naised.