Eik: ühiskonna ootused ja minu valikud

Kui ühiskonna liikumissuund on väga erinev üksikisiku soovidest, siis ei kaota mitte üksnes too isik, kelle parimad anded ei saa avalduda, kirjutab 16-aastane Eik. Vaesemaks jääb sellest kogu üldsus.

Et korralikult toimida, on ühiskond arenenud organiseerituks ning loonud korra. Kui aga inimene ei vasta kõikidele ühiskonna normidele, võib tal tekkida raskusi. On ohtlik ületada ühiskonna loodud piire, kuna meie vastamatus teiste ootustele võib kaasa tuua negatiivset.

Kuna ühiskonna mõju indiviidile on niivõrd suur, tekivad ka kindlates ühiskondades kindlad suunad. Kui selle ühiskonna loodud suund on aga erinev üksikisiku enda soovidest, siis jääb üldsus sellest vaesemaks, sest see isik ei saa ennast väljendada oma parimate oskuste läbi. Sellise nurga alt on ühiskonna definitsioon palju keerulisem, palju raskemini seletatav.

Ühiskonna ootuseid võib pidada ka meid ümbritsevaks mulliks, mille on loonud teiste inimeste arvamused ning kui keegi oma tegudega erineb ülejäänud mulli sisust, siis vaadatakse tema peale viltu.

Maailma saab vaadata kui väikest ämbrit, mille põhjas on natuke vahust seebivett. Alati on paar-kolm suuremat mulli, kuid nende vahel on veidi raskemini märgatavad keskmise suurusega mullid ja lisaks veel miljoneid väikeseid mulle, kuid need ei tõmba kellegi tähelepanu. Ilmselt hõlmavad need pisikesed mullid ka suurema osa ämbri sisust, kuid nad pole ühtsed.

Kui see ämber nüüd tagasi maailmaks mõelda, siis tulevad välja vägagi sarnased eripärad. Suured mullid ehk suured ühiskonnad – näiteks Ameerika, Euroopa ja idamaad – on vägagi erinevad, aga paistavad välja oma ühtsusega. Keskmise suurusega mullid – mõned üksikud riigid, mis teistest tänapäeval kultuuri poolest erinevad. Hea näide oleks viimasel ajal tähelepanu leidnud Põhja-Korea.

Ja viimaseks miljonid väikesed mullid, mida isegi ei märgata. Need on kõikjal meie ümber – näiteks munkade kloostrid mägedes, tohutult erinev meie suurtest mullidest, aga kedagi peale nende endi ei kõiguta nende arvamus, nad on ju tilluke, märkamatu mull, mis kellelegi ette ei jää.

Fakt on see, et keskmine inimene ei ole väljapaistev ega edukas. Et selleks saada, peab millegi poolest positiivselt erinema ja erinemine nõuab ülejäänud mulli sisu eiramist. See, et ühiskond muudab inimest, suunab teda oma teeviitadega, võib olla nii hea kui halb. Hea siis, kui ühiskond parandab inimest, paneb teda vastuvõetavamalt käituma. Ja halb, kui need suunamised teda tagasi hoiavad.

Meie ühiskonnas on tekkinud reegel, et inimest tiritakse keskmise poole – edukamaid inimesi kadestatakse ja nõrgemaid tahetakse aidata. Edukamad õpilased on tihtipeale nohikud, niikaua kui nad enda äri loovad, neil hästi läheb ja nad palju raha teenivad. Raha peetakse meie ühiskonnas liigagi palju edukuse mõõdupuuks ja sellega loob ühiskond jällegi teeviidad millegi muu kui inimese enda soovide järgimiseks.

Mina tunnen, et meid ümbritsev mull hoiab tihtipeale inimesi tagasi. Edukaks tembeldatakse see, kellel on hea haridus ja hea töökoht, üldsusele ei loe tema õnnelikkus. Seetõttu pean oma valikuid tehes tähtsaks ennekõike enda arvamust, isegi siis, kui see ülejäänud mulliga ei ühti. Nii tehes püüan muidugi jälgida, et minu teod ühiskonda rikastaks, mitte allapoole ei tõmbaks. Tahan leida enda viidad ja luua oma tee, saada liikmeks, mitte sattuda ühiskonna järjekordseks ohvriks.

Autori soovil me tema täisnime ei avalda.