FOTO: Urmas Nemvalts

Lõppeval nädalal ilmestasid pea kõiki Eesti maakonnalehti pildid pikkades järjekordades seisvatest inimestest, saatjaks teemakohane reportaaž. Elektrilepingute sõlmimise «viimnepäev» oli ju lähenemas ning kodanikud valmis sõna otseses mõttes tundide kaupa sabas seisma, et mitte rongist maha jääda. Inimeste muret tuleb mõista.

Ei saa öelda, et uue aasta algusest avanevat elektriturgu poleks rahvale selgitatud, kuid selgitusi ei ole mitte kunagi piisavalt. Sellest on rääkinud ajakirjandus, ka on majandusministeerium kulutanud kampaaniale eri liiki meedias seni avaldatud andmetel ligi 300 000 eurot, infot on jaganud elektrimüüjad. Kuid teema on siiski komplitseeritud – ühest bukletti kirja pandud lausest tekib kohe kümme uut küsimust.

Seda, et lihtsana reklaamitud elektripaketi valimine on tegelikult keeruline, näitab ka teema kiire jõudmine satiirikute töölauale. Valdkond on niisugune, millega suurem osa meist igapäevaselt ei tegele, sestap tekitavad segadust põhimõistedki, mis asjatundjatele võivad täiesti triviaalsena tunduda. Arvutustest rääkimata. Tarbijakaitseamet on juhtinud tähelepanu mitmesugustele arusaamatustele elektrimüüjate pakettides ning sellele, et suurem osa ei mõista börsihinna kujunemist.

Seega pole ime, et peamine, mis lisaks elektrituru 1. jaanuarist 2013 avanemise faktile rahva teadvusse jõudis, oli kuupäev – 10. detsember –, mis võttis kord maagilise, kord peaaegu demoniseeritud kuju. Ja kohati tundus, et leidus neid, kes «viimsepäeva» kuvandit teadlikult levitasid. Tagatipuks selgus sel «viimasel» nädalal, et oma senise elektrimüüjaga on lepingu sõlmimiseks aega kuu lõpuni.

Tarbijateni on küllap jõudnud ka teadmine, et uusaastahommikul ei kustu tuled ega jää tuba külmaks ka neis majapidamistes, mis pole elektrimüügi lepingut sõlminud. Kuid mõista võib ka seda, et üldteenuse seni teadmata hinda peljatakse. Isegi siis, kui seda tuleb maksta vaid kuu aega ja kui kõikuv hind näiteks aasta lõikes ei pruugigi olla kallim kui fikseeritud hind valitud paketis. Ja kuu aja pärast võib soovi korral valida uue elektrimüüja.

Paljudel neist, kes sel nädalal pikkades järjekordades seisid, on kodus olemas nii arvuti kui internetiühendus, samuti oskus mitmesuguseid igapäevaseid asjaajamisi veebis ära korraldada. Kuid maailmas, kus inimlikku suhtlust asendavad järjest enam masinad, eelistatakse suuremate muutuste puhul võimalust oma küsimused ikkagi näost näkku ära küsida. Sellele tasuks igasugu selgituskampaaniate korraldajail mõelda ja sellega arvestada.