Moonika Kukke: vähem paanikat elektrituru avanemisel

Moonika Kukke Foto: Mihkel Maripuu

Energiaturg.ee tegevjuht Moonika Kukke kirjutab Postimehe arvamusportaalis elektrituru avanemisest rääkides, et tarbijatele tasub soovitada kainet meelt, sest elektrimüüjat saab vahetada igal kuul ja hinnaerinevused on müüjatel väiksed.

Eilne majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolne uudis, et need tarbijad, kes ei soovi oma tänast elektrimüüjat vahetada, ei peagi 10. detsembriks uut lepingut sõlmima, vaid võivad seda teha kuni 31.12.2012, on toonud tarbijatele ühelt poolt kergenduse, kuid teiselt poolt ka tarbijate pahameele olulise info kinnipidamise osas. Tarbijate reageering pole üllatav, sest seitsme elektrimüüja võimekus teenindada lühikese ajavahemiku jooksul ära sadu tuhandeid kliente, on raske proovikivi kõigile osapooltele.

Tegelikult oli eilne uudis seaduses kirjas juba selle aasta suvest – 8. juulist, kui jõustusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja töötatud elektrituruseaduse muudatused. Nii sai muudetud seadusesse suvel sisse toodud säte, mis ütleb, et  kui väiketarbija (kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus, äritarbija, kelle peakaitsme suuruseks madalpingel on kuni 63A) ei ole sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse sellest kuupäevast alates talle üldteenust.

Selline seadusesõnastus tekitab tegelikult mitu küsimust:

1) Kas tegelikult ei ole siis kõigil väiketarbijatel tegelikult aega 10. detsembri asemel hoopis 31. detsembrini 2012 sõltumata sellest, kas tahetakse vahetada tänase müüja juures paketti või vahetada oma tänane müüja välja? Ehk oli seadusandja mõte teha üleminekuperioodil erand kõigile tarbijatele ja müüjatele?

2) Mis saab nendest äritarbijatest, keda ei loeta väiketarbijateks ja kellele ei laiene üldteenus ning kes ei ole hiljemalt 31. detsembriks 2012 sõlminud lepingut ühegi elektrimüüjaga? Seadus nende kohta lepingu lõppemise tagajärge rakendussätetes eraldi välja ei too.

Et küsimusi veelgi teravamaks ajada, siis tasub siinkohal viidata veel ühele elektrituruseadusesse sattunud apsakale. Nimelt ütleb sellesama suvel vastuvõetud elektrituruseaduse rakendussäte § 1071 täna kehtivate lepingute lõppemise kohta nii: «Käesoleva seaduse 2011. aasta 31. detsembrini kehtiva redaktsiooni § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse alusel sõlmitud elektrileping lõpeb 2012. aasta 31. detsembril.» Seadusesse on ekslikult kirja saanud vale aastaarv - 2011. aasta asemel peaks olema 2012. aasta, sest vastasel juhul ei lõppeks seaduse alusel automaatselt aasta lõpul mitte kõik müügikohustuse alusel sõlmitud elektrilepingud, vaid üksnes osa ja edasi jääksid kehtima need suletud turu elektrilepingud, mis on sõlmitud ajavahemikus 1.1.2012-31.12.2012.

Elektrimüüjatest sõltumatu hinnavõrdlusportaal Energiaturg.ee, mis alustas tegevust 8. oktoobril, on oma tegevuse algusest nii oma arvamuslugudes, intervjuudes, tarbijatele antud vastustes kui ka hulgalistel avalikel esinemistel tarbijatele omalt poolt neid vastuolusid pidevalt ka välja toonud, kuid olukord pidi enne piisavalt pingeliseks minema, et hädavajalik puhveraeg nüüd lõpuks ka laiemale avalikkusele välja toodi.

Kuid nüüd küsimuste juurde tagasi:

Selleks, et 1. jaanuarist 2013 osta elektrit teiselt elektrimüüjalt kui täna, tuleks sõlmida elektrileping hiljemalt 10. detsembriks ja seda nii eraisikute kui juriidiliste isikute puhul. Nimetatud detsembri kuupäev tuleneb võrgueeskirjast, mis ütleb, et avatud tarnija vahetamisest tuleb ette teavitada 21 päeva ja avatud tarnija vahetus jõustub kalendrikuu vahetusel. Siiski võib siin õigustatult küsida, kas elektrituruseaduse rakendussäte ei soovinud luua avatud turule ülemineku puhuks eriolukorda ja lubada sel aastal sõlmida nii oma tänase kui uue elektrimüüjaga uut lepingut selle aasta viimase päevani? Siis oleks nii võrgupiirkonda omavad müüjad kui uued elektrituru müüjad võrdselt koheldud ja ka tarbijatel rohkem aega. Kuid mida toob see kaasa andmelaole, võrguettevõtjatele? Ja mis oli seadusandja tegelik mõte? Ja miks ei ole ikka vastu võetud võrgueeskirja muudatusi, mis hakkavad 1. jaanuarist 2013 reguleerima seda, kuidas müüjat vahetada?

Energiaturg.ee-le antud tagasisidest selgub, et inimestele on vähe teada antud ka seda, et 10. detsember on oluline kuupäev üksnes jaanuariks elektrimüüja valimiseks. Elektrimüüjat saab reeglina vahetada kord kuus ja seetõttu ei ole midagi hullu, kui 10. detsembrist saab 11. detsember ja siis uue müüjaga lepingut sõlmides algab ost uuelt müüjalt 1. veebruarist 2013. Energiaturg.ee hinnavõrdlus näitab, et kõige odavama ja kõige kallima paketi vahe tavalise korteri puhul on ühes kuus alla ühe euro, seega ei ole ühekuuline viivitus korvamatu kahju.

Kui väiketarbija ega ka suurem äritarbija ei ole sõlminud hiljemalt 31.12. 2012.a ühegi müüjaga lepingut, siis on tagajärg  praegu tegelikult ebaselge.  Väiketarbija hakkab1. jaanuarist kasutama sellisel juhul üldteenust, mille hind kujuneb börsihinna alusel. Suurem äritarbija hakkab sellisel juhul  1. jaanuarist kasutama võrguettevõtja osutatavat avatud tarnet, mille hind kujuneb bilansienergia alusel. Ebaselgeks jääb aga see, kas sellest olukorrast saab tarbija väljuda alles järgmise kalendrikuu vahetusel või juba lepingu sõlmimisele järgnevast päevast. Elektrituruseadus, kehtiv võrgueeskiri ja uus võrgueeskirja eelnõu on selles küsimuses vastuolulised.

Vähe on teavitatud inimesi ka sellest, kus ja mis vormis tuleb lepinguid sõlmida ja nii tulebki paljudele üllatusena, et lepingut saab teha ka telefoni teel. Pingeid aitaks maha võtta ka see, kui võrguettevõtjad prognoosiks üldteenusele lisanduva summa suurusjärku, et inimene saaks julgemalt otsustamist kuu või paar edasi lükata. Ka üldteenuse tüüptingimuste ja tüüpkoormusgraafikute leidmise abiinfot vajavad paljud tarbijad.

Vastuseta on ka nende inimeste mured, kelle võrguettevõtja ei ole andmelattu ei võrgulepinguid ega tarbimisandmeid  andnud, sest elektrimüüjad väidavad, et siis ei saa tarbija elektrilepingut sõlmida.

Kui paar nädalat tagasi oli veel olukord, kus elektrimüüjad ajasid tarbijaid taga, siis nüüd on olukord pöördunud ja tarbijad on tagaajajate rollis. Jääb ainult loota, et elektrimüüjad ei muuda sellises olukorras ootamatult oluliselt hinda, et veelgi enam õli tulle valada: hinna olulisel tõstmisel ilma lepinguta inimesi paanikasse ajades ja hinna olulisel alandamisel juba lepingu sõlminud inimesi lepinguid ümbervormistama ajendades.

Tarbijatele tasub soovitada kainet meelt, sest elektrimüüjat saab vahetada igal kuul ja hinnaerinevused on müüjatel väiksed.