Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/02/29/990408t1h903f.jpg)
Ideed sotsiaalministeeriumi koostatud tubakavastase võitluse rohelises raamatus annavad hoobi suurele osale ärimeestele, kes aga jäeti selle koostamisest ebaõiglaselt kõrvale, kirjutab Tubakatootjate Eesti Assostsiatsiooni esimees Aili Herkel Postimehe arvamusportaalis.
Oleme asunud ministeeriumi avaldatud ettepanekuid uurima ja sisuliste seisukohtade võtmine võtab aega. Lühivaatel on selge, et ametkond ei ole piirdunud alaealiste ja mittesuitsetajate huvide õigustatud kaitsega, vaid on läinud täiskasvanud inimesi kaitsma nende endi eest ning on otsustavalt asutud piirama täiskasvanud tarbijate valikuvabadusi.
Samuti on kiirpilgul selge, et nii alkoholi- kui tubakapoliitika raames saavad kohati väga suure materiaalse löögi Eesti jaekauplejad, väikepoodnikud, tootjad, turundajad.
Soovime väljendada oma rahulolematust tubakapoliitika rohelise raamatu protsessiga. Kui mingi poliitikavaldkonna rohelise raamatu koostamise eesmärk on avaliku konsultatiivdokumendi koostamine koostöös asjassepuutuvate huvigruppidega, siis tubakapoliitika osas on protsess olnud kõike muud kui seda.
Meie enda initsiatiivil on toimunud üks kohtumine, kus esitasime oma seisukohad koos vastavate tõendusmaterjalidega, millest mitte ainult pole mitte millegagi arvestatud, vaid rohelises raamatus ei ole meie ettepanekuid ka äramärgitud – mis senise roheliste raamatute euroopaliku koostamise tavaga kooskõlas samuti pole.
Nii ei ole otsustajatel võimalik hinnata, kas ametnike väljapakutud meetmetele on tootjatel, kaupmeestel ja teistel huvirühmadel alternatiive või vastuargumente.
Kõrvale pole jäetud mitte ainult tubakatootjad, vaid ka ettevõtlusorganisatsioonide esindajad. Samuti on läbipaistmatu lõpptulemus – ettepanekute juures pole võimalik aru saada, kes ja milliseid ettepanekuid on toetanud, millised neist on tõsised ettepanekud ja millised provokatiivsed.
Kui roheliste raamatute koostamise senine kord on eeldanud, et rohelised raamatud avataksegi avalikuks konsultatsioonis eelnõude infosüsteemi (EIS) ja osalusportaali osale.ee kaudu, siis nüüd on piirdutud dokumendi ülesriputamisega ministeeriumi kodulehele.
Selle tulemusena ei ole võimalik oma ettepanekute tegijail näha ettepanekute liikumist, ametnike kommentaare nendele – kõike seda, mida hea halduse, osale.ee ja kaasamise hea tava loomisel silmas peeti.
Lõpetuseks, tubakapoliitika rohelisest raamatust puudub üldse mõju analüüs, mille kohta on ju samuti elementaarsed standardid Eesti riigis olemas.
Oleme selle kõige osas seetõttu väga kriitilised, et summeerituna toovad rohelise raamatu ettepanekud kaasa väga suurt materiaalset kahju erinevatele ettevõtjatele, aga meetmed on samas väljakäidud justkui oleks kõik otsustatud ja tehtav. Selline lähenemine ei kõnele avatusest ja läbipaistvusest.
Kurioosne on see, et kui alkoholipoliitika puhul, kus ministeerium räägib ülisuurest sotsiaalsest kahjust, kaasati kõik huvigrupid ning rohelise raamatu lõppversioonis on korrektselt avaldatud ettepanekute tegijad ja nende seisukohad, siis tubaka roheline raamat on anonüümne sanktsioonide kogumik, millel pole hinnalipikut arutatud ega arvutatud.
Soovime neid arvutusi näha ja samuti soovime, et Eesti inimesed saaksid nende ettepanekute osas läbipaistvalt ja avalikult oma arvamust avaldada. Arvestades, et kohati on tegemist mastaapsete põhivabaduste piiramisega, väärivad kaasarääkimisvõimalust kõik need, keda see puudutab.
Lõpetuseks, on täiesti ilmne, et rahvatervise, alaealiste ning mittesuitsetajate huvid vajavad kaitsmist. Aga see huvide kaitse peab siiski aset leidma konkreetses Eesti õigusruumis, siinsete heade tavade ja korraga kooskõlas. Meetmete mõju tuleb avalikult analüüsida ja iga paberil olev abstraktne piirang puudutab ju konkreetseid isikuid – nii inimesi kui ettevõtteid.
Postimehe arvamusportaal küsib eile esitletud riigi alkoholi- ja tubakapoliitika nn rohelistes paberites välja käidud ideede kohta arvamusi erinevatelt avaliku elu tegelastelt ja asjatundjatelt.
Postimees kirjeldas juba eelmisel nädalal mõningaid märkimisväärsemaid neis dokumentides sisalduvaid ideid – suitsunurgad kaotada, riigiasutused täiesti tubakavabaks, suitsud leti alla, pilthoiatused paki peale, avalikel üritustel eraldi suitsualad + poes eraldi alkoholialad või müüjaga alkoletid, alkoholi ostuiga 21. eluaastale, igasse aastasse kaks alkoholivaba päeva.