Jüri Pino: kaagutamisega käraka vastu ei saa

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Pino.
Jüri Pino. Foto: Priit Simson/Postimees

Kaagutamisega käraka kui kõige odavama meelelahutuse vastu ei saa, leiab ajakirjanik ja kirjamees Jüri Pino Postimehe arvamusportaalis. Tema sõnul võivad uued piirangud kasvatada musta turgu ning tuua kaasa Pärnumaa metanoolisurmade laadsete sündmuste kordumise.

Ma ei saa üldse aru sihukesest küsimuse püstitusest, et milliseid abinõusid ma pean parimaks alkoholi ja tubaka vastu võitlemisel. See eeldaks, et ma pean praegust n-ö võitlust mingiks heaks asjaks – kuigi see on minu meelest vanatüdrukulik naabri kassi neitsilikkuse pärast muretsemine, rahapesu ja raharaisk.

Ei viitsi praegu järgi vaadata, mis kärak-tubak riigieelarvesse aktsiisidena toovad, mõni aasta tagasi oli 4 protsenti, nüüd on vist rohkem? Kuidas kaagutajad selle rahata hakkama saaksid? Mis maks siis tõuseks? Muide, pole kindel, et aktsiis võitluse hinna katab...

Jah, Eestis juuakse roppu moodi. Väga paljud ju ei joo üldse, mis tähendab, et keegi peab ikka... ma ei kujuta ette, kui palju sisse kuukama, et keskmine täis tuleks. Minagi ei venita enam keskmist välja, kehv alkonaut olen, nii et keegi peab ka minu keskmise täistulekuks täis olema.

Probleem on selles, et kärakas on kõige odavam meelelahutus ja jääb selleks ilmselt igavesti. Ning mingite kanade kaagutamine ajab pigem inimesed rohkem pudeli poole kiikama.

Huvitaval kombel pole keegi tulnud selle peale, et võibolla peaks mõned asjad rahule jätma?

Vaata, ma ei mäleta praegu, kust kontrollida, aga Konstantin Konik oli millalgi algatanud aktsiisi vähendamise, olnud isegi laul: kõik Vabariigi joodikud nüüd kiitvad doktor Konikut... mille peale joomine üllatuslikult vähenes proportsionaalselt.

Ma ei viitsi neid ideid (eile avalikustatud nn rohelised raamatud - toim) isegi vaadata, kuna nende väljamõtlejad ei ole minu jaoks keegi. Pealegi on need ette teada – käsime, keelame, maksustame, palkame rohkem nõustajaid, üldiselt näägutame ja varastame.

Noori on alati proovitud käskida-keelata, nad on alati takka üles löönud, ja õige ongi. Mis noored nad muidu oleksid, kui eitede vingumise järgi käiksid!

Ma väga loodan, et käraka must turg on väike. Kui tolad jälle oma tahtmist saavad, siis see muidugi kasvab ja, palju õnne, varem-hiljem saame jälle sihukese massmürgistuse eiteamillest nagu 2001 Pärnu kandis juhtus. Surnumatjad võiksid sotsiaalministeeriumile juba kingitust mõtlema hakata.

Ja 21. eluaasta piirang on endal üle elatud, midagi head sellest ei tulnud ega tule ka nüüd. Bolševistkad võiksid maa peale tulla.

Postimehe arvamusportaal küsib eile esitletud riigi alkoholi- ja tubakapoliitika nn rohelistes paberites välja käidud ideede kohta arvamusi erinevatelt avaliku elu tegelastelt ja asjatundjatelt.

Postimees kirjeldas juba eelmisel nädalal mõningaid märkimisväärsemaid neis dokumentides sisalduvaid ideid – suitsunurgad kaotada, riigiasutused täiesti tubakavabaks, suitsud leti alla, pilthoiatused paki peale, avalikel üritustel eraldi suitsualad + poes eraldi alkoholialad või müüjaga alkoletid, alkoholi ostuiga 21. eluaastale, igasse aastasse kaks alkoholivaba päeva.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles