Lauri Beekmann: alkoreformi ideed jäid liiga lahjaks

Karskusliidu juht Lauri Beekmann. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Alkohol ei tohiks olla nii ahvatlevalt odav, imekergesti kättesaadav ja propageeritav, räägib Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann Postimehe arvamusportaalile. Tema sõnul on selle pahe taga täiskasvanud, kes hakkavad lapsi varakult läbi isikliku eeskuju alkoholiga harjutama.

Beekmanni väitel on täna avalikustatud ideed alkoholi leviku karmistamiseks mitte liiga karmid, vaid hoopis lahjad ja seda peamiselt seetõttu, et protsessi kaasati alkoholitööstus.

Milline on teie seisukoht – kas Eesti elanikud joovad ja suitsetavad liiga palju ning seda tuleb seadustega täiendavalt piirata? Kas probleem on liiga leebetes seadustes või nende täitmises? Või ollakse mõnes punktid hoopis liiga ranged?

Kuna probleemitut ja riskivaba alkoholi tarvitamist praktiliselt ei esine, siis on meie ühiskonnas loomulikult alkoholiga seotud probleeme kaugelt liiga palju. Muidugi on väga halb alkoholi läbi asotsialiseerunud inimeste hulk, kelle puhul räägime haigusest ning meditsiinilise sekkumise vajadusest.

Tõsine probleem on noorte, ja siin ei pea ma silmas ainult alaealisi, alkoholi tarvitamine. Vanuserühmas 16-24 meeste seas on alkohol Euroopa Liidus peamine surma põhjustaja. Igasugune alaealiste alkoholi tarvitamine on tõsiselt alarmeeriv ning siin ei ole taset, millega võiksime leppida ja rahule jääda.

Probleem on raseduseaegne alkoholitarvitamine, tarvitamine koos ravimitega, depressiooni leevendajana (kuna alkohol on tegelikult depressant). Probleemiks on ka tegelikult mõõduka alkoholi tarvitamise ohutuks pidamine. Viimasel paaril aastal on korduvad uurimused näidanud, et ka regulaarne mõõdukas alkoholi tarvitamine tõstab näiteks naiste rinnavähi riski.

Olulisel määral on kindlasti põhjus liiga leebetes seadustes – alkohol on liiga odav, kaugelt liiga kättesaadav ja läbi reklaami lubame me selle tarvitamise propageerimist.

Kuid ma ei nimetakski niivõrd, et seaduste eesmärgiks on joomist piirata. Ma rõhutaksin, et läbi oma kogukonna elu ja laste kasvukeskkonna reguleerimise loome me keskkonna, mis soodustab inimestel kas tervislike või ebatervislike valikute tegemist. Tõepoolest, rahva tervis ei ole juhuste kokkulangemise, vaid arukate ja suunatud poliitiliste otsuste tulemus.

Seaduste vastuvõtmine on oluline samm, kuid neile peab järgnema kehtestamine ja järelevalve. Meil on hetkel olemas mitmeid olulisi seadusi, mille järelevalveks ei jätku kas raha või tahet.

Milliseid välja pakutud ideedest peate te kõige tõhusamateks alkoholi ja tubaka vastu võitlemisel? Millisel kujul täpsemalt? Miks? Milliseid neist te ei poolda? Milline väärt idee on paketist välja jäänud, mida soovitaksite samuti kaaluda?

Kogu rohelise raamatu protsessi algprobleem oli meie hinnangul asjaolu, et otsustati kaasata alkoholitööstust. Tegemist ei ole kindlasti ainult siinse dilemmaga. Sama on üleval ka Euroopa Alkoholistrateegia ja WHO globaalse alkoholistrateegia aruteludel.

Peamine on küsimus, kuidas mõjutab parima tulemiseni jõudmist asjaolu, et konsensusele on vaja jõuda osapooltega, kelle majanduslik tulu sõltub alkoholi võimalikult paljust müümisest. Huvide konflikt on siin ilmselge. Peab meelde tuletama, et kui WHO juhtimisel jõuti tubakateemalise raamkonventsioonini, otsustati varakult tubakatööstus nendest aruteludest kõrvale jätta.

Nii et Karskusliidu vaatenurgast on tegemist üsna lahja variandiga sellest, mida ta olla võiks ja olema peaks.

Kuid meil on siiski hea meel, et osad olulised teemad ja punktid on sisse mahtunud. Me peame oluliseks alkoholiaktsiisi pikemaajalise strateegia juurutamist. Alkoholimüügi suunamine eraldi kassadesse on kindlasti samm õiges suunas. Kontrollida kümne kassa asemel ühte on kahtlemata alaealiste ja joobes inimeste vanuse ja joobeseisundi tuvastamiseks hulga efektiivsem.

Kui me jõuaksime tõepoolest ka tulemuseni, et alkoholireklaamidest kaotataks inimese kasutamise õigus ja seeläbi eluviisi esitlemine, oleks see väga positiivne.

Alaealiste alkoholi kättesaadavuse üheks efektiivsemaks meetmeks oleks Põhjamaades hästi toimivad riiklikud jaemüügi monopolid, mille sihiks on alkoholi müümise protsessist võtta ära kasumi vajadus ja soov.

Karskusliit on aastaid väljendanud toetust alkoholireklaami täielikule keelamisele. Teaduslikud uurimused on selgelt tõestanud, et reklaamimine suurendab alkoholi tarvitamist ja eriti just noorte puhul.

Arvestades, millise ainega on tegemist – sõltuvusainest teratogeeni, närvimürgi ja vähkitekitava ainega – pole selle tarvitamise propageerimine mitte mingil moel õigustatud. Pealegi töötab see vastu igasugusele ennetustööle.

Kui laps kuuleb koolis loenguid alkoholi kahjulikkusest ning seejärel näeb õhtul telerist, lehest, internetist pea piiramatult lahedaid alkoholireklaame, siis on raske arvata, milline sõnum teismelise jaoks valitsevaks osutub.

Mis puudutab paljuräägitud alkoholivabu päevi, siis peaksime silmas pidama, et iga meede on efektiivne siiski just teatud eesmärkide saavutamiseks. Pean selliste päevade kehtestamist oluliseks samadel põhjustel, miks meil on ka näiteks lastekaitsepäev. See on päev, mis võimaldab teemat kaalukamalt käsitleda, korraldada seminare-konverentse, avaldada mahukamaid artikleid jne. Pean oluliseks juba seda, et riik on seeläbi välja ütlemas, et meie elus peaks olema mõiste «alkoholivaba».

Kuigi on positiivne, et vanusepiirangu tõstmise küsimus on aruteluks tõusnud, on üsna selge, et selleni me reaalselt hetkel ei jõua. Positiivne oleks see otsus kindlasti. Ameerika Ühendriikides kehtestati see peamiselt noorte roolijoodikluse ennetamiseks ning seal on tegemist tõestatult efektiivse meetmega.

Kui USA paistab kauge ja võõrana, siis võiks meenutada, et Rootsis ja Soomes on näiteks kange alkoholimüügi piirang seatud 20. eluaastale. Loodan, et varem või hiljem tuleme ka selle teema juurde tõsisemalt tagasi.

Kas käsud-keelud panevad tõesti noori vähem jooma ja suitsetama või muutuvad seeläbi need tegevused noortele hoopis ahvatlevamaks?

Rõhutaksin veelkord, et alkoholipoliitiliste meetmete peasiht peaks olema tervislikke valikuid soosiva keskkonna loomine. Alkohol ei tohiks olla nii ahvatlevalt odav, imekergesti kättesaadav ja propageeritav.

Et näiteks reklaami puudumine ahvatleks noori rohkem alkoholi juurde, selle võimalikkust ma kuidagi ei näe. Meil on kuidagi eeldus, et noored nii või naa vajavad ja soovivad alkoholini jõuda ja nii me hakkame neid juba ka läbi oma isikliku eeskuju varakult selle ainega harjutama.

Paraku tuleb tunnistada, et just meie oma tegutsemine ongi see, mis järjekordse põlvkonna jaoks alkoholiprobleemi tekitab. Noorte alkoholiprobleem on alati tegelikult täiskasvanute probleem.

Kas alkoholi ja tubaka must turg on Eestis praegu piisavalt väike või liiga suur? Kui mainitud ideed tervikpaketina ellu viia, näiteks keelata kõigil, sh tudengitel 21. eluaastani alkoholi tarvitamine, siis mida see musta turu kontekstis kaasa tooks?

Illegaalne turg on kindlasti probleem, kuid veel suuremaks kasvaks see siis, kui me kasutaks seda argumendina, miks olulisi ja efektiivseid meetmeid ei saa rakendada. See on probleem, millele peab järelevalve osas rohkem tähelepanu pöörama. Samas on selge, et nii politsei kui ka maksu- ja tolliamet teevad selles vallas olulisi edusamme.

Oleks täiesti vale järeldus, et kuna teatud väikese seltskonna jaoks eksisteerib illegaalne alternatiiv, peaksime hoidma legaalse alkoholi hinna madalana. Kelle huvides see oleks, on ju selge.

Alkoholipoliitika peab olema terviklik, süsteemne ja järjepidev. Isegi, kui mingi meetme esmasel kehtestamisel peaks ilmnema mingi tagasilöök, tuleks järelevalvet ja kontrolli vastavalt reguleerida ning teha seda süsteemselt.

Postimehe arvamusportaal korraldab aruteluringi täna esitletud riigi alkoholi- ja tubakapoliitika nn roheliste paberite teemal. Postimees kirjeldas juba eelmisel nädalal mõningaid märkimisväärsemaid neis sisalduvaid ideid – suitsunurgad kaotada, riigiasutused täiesti tubakavabaks, suitsud leti alla, pilthoiatused paki peale, avalikel üritustel eraldi suitsualad + poes eraldi alkoholialad või müüjaga alkoletid, alkoholi ostuiga 21. eluaastale, igasse aastasse kaks alkoholivaba päeva.