Heido Vitsur: seadustega joomist-suitsetamist ei alista

Heido Vitsur. Foto: Peeter Langovits

Osad uued alkoholi- ja tubakapoliitika karmistamise ettepanekud on justkui see, kui metsa kaotatud võtmeid otsitakse laterna alt, kuivõrd seal on valgem kui metsas, rääkis LHV panga makroanalüütik Heido Vitsur Postimehe arvamusportaalile.

Milline on teie seisukoht – kas Eesti elanikud joovad ja suitsetavad liiga palju ning seda tuleb seadustega täiendavalt piirata? Kas probleem on liiga leebetes seadustes või nende täitmises? Või ollakse mõnes punktis hoopis liiga ranged?

Eestis juuakse ja suitsetatakse suhteliselt palju, kuid mitte pretsedenditult palju. Probleem on selles, kes joovad, kuidas joovad, mida joovad ja milliste koguste kaupa. Ma ei usu, et seadustega joomist ja suitsetamist eriliselt piirata saab. Küll aga saab seadustega ülejäänud inimesi suitsetajate ja joodikute eest kaitsta.

Probleem ei ole niivõrd üldse seadustes, vaid valitsevastes väärtustes, tõekspidamistes ja moraalis või moraalituses, selles, kuidas meie ühiskond toimib. Paljaste seadustega, inimeste suhtumist ja arusaamu ning elu muutmata ei tee siin midagi. Heaks näiteks on ju narkootikumide kasutamist reguleerivad seadused ja narkomaania levik.

Milliseid välja pakutud ideedest peate te kõige tõhusamateks alkoholi ja tubaka vastu võitlemisel? Millisel kujul täpsemalt? Miks? Milliseid neist te ei poolda?

Eelnevalt öeldust nähtub, et ma ei looda ühestki välja pakutud suitsetamise ja joomise vastu võitlemise põhilisest ideedest kuigi palju. Probleemid on põhiosas ju mujal.

Nii on riigiasutuste suitsuvabaks muutmisel üksnes sümboolne mõju, kuid paraku nendele, kelle suitsetamine või mittesuitsetamine pole meile eriliseks probleemiks. Nii ei usu ma üldse, et see otsus võiks natukegi mõjutada noorte suitsetamist.

Esimesel pilgul võib tunduda, et alkoholi müügikohtade piiramine võiks omada positiivset mõju, aga kui vaadata üle mere, siis tuleb selles tundes tõsiselt kahtlema hakata. Kuid põhimõttelise konservatiivina arvan, et kange alkohol on meil liiga laialdaselt kättesaadav. See on täiesti subjektiivne hinnang ja ma ei pane sellele meetmele kuigi suurt lootust.

Samas ei ole ma otseselt ühegi pakutud idee vastu, peale alkovabade päevade idee, mis mulle täiesti arusaamatu on. Olen lihtsalt sellise lähenemise vastu, kus metsa kaotatud võtmeid otsitakse laterna alt, kuivõrd seal on valgem kui metsas. Ei saa ju nii, et tehakse ära lihtsam, ja oluline jäetakse tegemata. Nii me soovitud eesmärki ju ei saavutata.

Kas käsud-keelud panevad tõesti noori vähem jooma ja suitsetama või muutuvad seeläbi need tegevused noortele hoopis ahvatlevamaks?

Käskudesse keeldudesse ma ei usu. Samas pean tunnistama, et ma ei tea, miks tänapäeval nii paljud noored nii ennasthävitavalt käituvad. Arvan, et see on omalaadne protest selle ühiskonna ja valitseva moraali/moraalituse vastu, milles nad elavad.

On häbiasi ja võibolla isegi saatuslik, et me oma noorsooga ja nende probleemidega nii vähe ja nii pealiskaudselt tegelenud oleme.

Kas alkoholi ja tubaka must turg on Eestis praegu piisavalt väike või liiga suur? Kui mainitud ideed tervikpaketina ellu viia, näiteks keelata kõigil, sh tudengitel 21. eluaastani alkoholi tarvitamine, siis mida see musta turu kontekstis kaasa tooks?

Alkoholi must turg on meil küllalt ja tubakatoodete turg liig suur.

Ma ei usu, et ükski pakutud ideedest, sealhulgas ka alkoholi tarbimise keelustamine 21. eluaastani, musta turgu vähendama hakkaks, pigem vastupidi.

Samuti tundub mulle, et enne kui me tõstame alkoholi tarbimise keelu 21. eluaastani (iseendast ei oleks halb, kui ta seal oleks olnud, kuid ea tõstmisest ei pruugigi tulu tõusta), peaksime me terviklikult läbi kaaluma ka teised vanusetsensusega piirangud.

Must turg jääb suureks seni, kuni püsib tema majanduslik alus: vajadus ja võimalus nii teenida.