Brian Lassen

FOTO: Erakogu

Päikese elektromagnetilist aktiivsust uurivad teadlased on korduvalt hoiatanud päikesetormidest põhjustatud päikesepursete eest. Maailm, milles elame, sõltub oma energia­vajaduses aga üha keerulisematest ja haavatavamatest võrkudest ja süsteemidest, mis suure tõenäosusega langeks rivist välja, kui näiteks 1859. aastal aset leidnud päikesepurse peaks kunagi korduma. Ometi usume neisse süsteemidesse samuti, nagu enne kriisi saabumist uskusime maailma majanduse stabiilsusse. See usk on rahutukstegev, sest ei ole me ju nende äralangemiseks tegelikult valmis.

Päikesetormid ei ole aga siiski ainsaks ohuks energiavarustuse pidevusele – elektrit importivad riigid sõltuvad välismaistest elektritootjatest, kes võivad tarnimise iga hetk poliitilistel või majanduslikel põhjustel lõpetada. Mida rohkem on maksejõuetuid riike, seda asjakohasem see on. Nii et kas selle asemel et keskenduda toidutootmise optimeerimisele energiatõhususe suurendamise abil, ei peaks me mõtlema rohkem sellele, kuidas olla paindlikud? Muutuvas maailmas on kohanemisvõime hädavajalik, eriti mis puutub toidutootmisse.

Olgu elektrivarustuse katkemise taga Päikese aktiivsusest põhjustatud elektromagnettorm, tehnilised rikked või poliitika, annab see toidutootmises kohe tunda. Tänapäeva loomapidamises toob voolu katkemine kaasa lüpsirobotite, söötmis- ja puhastussüsteemide, valgustus-, kliima- ja kütteseadmete, veepumpade, jahutite ja arvutite seiskumise. See tähendaks, et loomapidajatel tuleks sadu lehmasid käsitsi lüpsma hakata, ning seda kaks korda päevas, abiks vaid väike arv mehhaniseeritud tootmisega harjunud töökäsi. Samal ajal tuleb toodang hoida teatud temperatuuril, et mitte minna vastuollu toiduohutuse nõuetega – on kriitilise tähtsusega, et lüpstud piim oleks kohe jahutatud 8 kraadini ning sellisel temperatuuril peab see olema töötleja juurde saabumiseni. Nii piiratakse tarbijate tervisele potentsiaalselt ohtlike bakterite kasvu.

Suurem voolukatkestus ohustab ka kommunikatsioonisüsteeme. Mõistagi on talupidajal, kellel puudub ligipääs internetile ja teistele sidevahenditele, raskem juba niigi keerulises olukorras abi saada. Juba mõnepäevane elektrikatkestus tähendab ka seda, et kütust ei ole enam piisavalt, et transportida toodangut ja jäätmeid, mis omakorda toob kaasa probleemid hukkunud loomade ja riknenud toodangu kogunemisega farmidesse. See aga omakorda suurendab haigestumist ja surmajuhtumite arvu, sest paraku ei jõua loomaarstid ja toiduohutusspetsialistid enam kohapeale, samuti puudub laboriproovide vedamiseks vajalik kütus, nende säilitamiseks ja analüüsimiseks vajalikud tingimused.

Probleemide ärahoidmiseks elektrivarustuse kollapsi korral on vajalik tegevuskava, mille väljatöötamiseks tuleb esmalt identifitseerida sellest enim mõjutatud valdkonnad ja nende vajadused. Tuleb hinnata olemasolevate tootmissüsteemide sõltuvust elektrist, otsida alternatiivseid lahendusi elektri kasutamisele, arendada välja hädaolukorra logistika kommunikatsiooni puudumise juhuks ning koolitada vastavaid võrgustikke. Samuti on energiat säästvatele tehnoloogiatele keskendumise asemel mõistlik mõelda sellele, kuidas saada hakkama hoopis ilma elektrita – on seda ju tehtud sajandeid. Pealegi on väiksem sõltuvus elektrist positiivne riikliku julgeoleku seisukohast, tagades pideva toiduainetega varustamise.

*Autori täismahus artikkel ilmus pealkirjaga «Is livestock production prepared for an electrically paralysed world?» ajakirjas Journal of the Science of Food and Agriculture, John Wiley and Sons, Inc.