Päikesetormid ei ole aga siiski ainsaks ohuks energiavarustuse pidevusele – elektrit importivad riigid sõltuvad välismaistest elektritootjatest, kes võivad tarnimise iga hetk poliitilistel või majanduslikel põhjustel lõpetada. Mida rohkem on maksejõuetuid riike, seda asjakohasem see on. Nii et kas selle asemel et keskenduda toidutootmise optimeerimisele energiatõhususe suurendamise abil, ei peaks me mõtlema rohkem sellele, kuidas olla paindlikud? Muutuvas maailmas on kohanemisvõime hädavajalik, eriti mis puutub toidutootmisse.
Olgu elektrivarustuse katkemise taga Päikese aktiivsusest põhjustatud elektromagnettorm, tehnilised rikked või poliitika, annab see toidutootmises kohe tunda. Tänapäeva loomapidamises toob voolu katkemine kaasa lüpsirobotite, söötmis- ja puhastussüsteemide, valgustus-, kliima- ja kütteseadmete, veepumpade, jahutite ja arvutite seiskumise. See tähendaks, et loomapidajatel tuleks sadu lehmasid käsitsi lüpsma hakata, ning seda kaks korda päevas, abiks vaid väike arv mehhaniseeritud tootmisega harjunud töökäsi. Samal ajal tuleb toodang hoida teatud temperatuuril, et mitte minna vastuollu toiduohutuse nõuetega – on kriitilise tähtsusega, et lüpstud piim oleks kohe jahutatud 8 kraadini ning sellisel temperatuuril peab see olema töötleja juurde saabumiseni. Nii piiratakse tarbijate tervisele potentsiaalselt ohtlike bakterite kasvu.
Suurem voolukatkestus ohustab ka kommunikatsioonisüsteeme. Mõistagi on talupidajal, kellel puudub ligipääs internetile ja teistele sidevahenditele, raskem juba niigi keerulises olukorras abi saada. Juba mõnepäevane elektrikatkestus tähendab ka seda, et kütust ei ole enam piisavalt, et transportida toodangut ja jäätmeid, mis omakorda toob kaasa probleemid hukkunud loomade ja riknenud toodangu kogunemisega farmidesse. See aga omakorda suurendab haigestumist ja surmajuhtumite arvu, sest paraku ei jõua loomaarstid ja toiduohutusspetsialistid enam kohapeale, samuti puudub laboriproovide vedamiseks vajalik kütus, nende säilitamiseks ja analüüsimiseks vajalikud tingimused.
