Maakeeli öeldes on Kreeka olukord üks pudru ja kapsad. Teisipäevane Kreeka teise abipaketi «kohendamine» eurotsooni rahandusministrite poolt ei jätnud ilmselt kellegi suhu head maitset. Lisaraha Kreeka võlakoorma kontrolli all hoidmiseks (kui seda väljendit saab Kreekast kõneldes kasutada) leiti nippidega, mis on leidlikud isegi paljunäinud Euroopa Liidus. Olulisim on, et lisakulusid ei tule enne Saksamaa valimisi septembris 2013. Kreeka eelarve sai järjekordse rahasüsti ning riigi pankrott lükati taas vähemalt mõne kuu võrra edasi.
Ahto Lobjakas: Saksa aeg
Milles kokku lepiti, oli, et Kreeka võlakoorem kahaneb 2020. aastaks 124 protsendile majanduse kogutoodangust. Algselt pidanuks see näitaja olema 120 protsenti, aga Kreeka majanduse kahanemisspiraali kiirus on võlasuhte nüüdseks kergitanud 190 protsendi juurde. Ilma uue sekkumiseta olnuks Kreeka võlad aastaks 2020 vähemalt 144 protsenti SKTst. Mis tähendanuks arvude karmis keeles, et Ateena rikub ELi ja Rahvusvahelise Rahafondi seatud abitingimusi. Mis omakorda pidanuks kaasa tooma kohese rahakraanide kinnikeeramise. Kreeka tingimusteta rahastamisel poleks kellegi jaoks mingit mõtet.
Nii radikaalseks lahenduseks pole aga maailm Kreeka ümber (kui ehk Türgi välja arvata) praegu siiski valmis. Nii timmitigi tingimusi. Fondidest leiti kümmekond miljardit eurot võlakirjade tagasiostuks (tulevikus), Euroopa Keskpangast paar miljardit kasumit Kreeka võlakirjadelt (mis tulevikus Ateenale üle kantakse), alandati praeguste võlgade (tulevasi) intressimäärasid. Kaugemas tulevikus plaanitakse lubada Kreekal väljastada lühiajalisi võlakirju, mille ostaks üles Kreeka pangad, seda Euroopa Keskpanga rahaga. Tehniliselt oleks tegemist ELi reeglite rikkumisega. Tulevikus.
Kui siin on üks korduv motiiv, on see ajavõit. Kas aega võideti Hispaania, Itaalia, Portugali, Iirimaa jt kindlustamiseks, Prantsusmaa tuleviku stabiliseerimiseks (juba teine agentuur võttis Pariisilt AAA-reitingu), üleeuroopaliste kasinus- ja/või kasvumeetmete toimimiseks või Angela Merkeli valimiskampaaniaks, polegi oluline. Nagu tähendas kolmapäevane Süddeutsche Zeitung, on ajast saanud eurotsooni teine vääring. Mis seletab ka tõika, et eile hääletasid Saksamaa Bundestagi 584 saadikust 473 Kreeka uue abipaketi poolt – teades, et Saksamaa maksumaksja kaotab sellega vältimatult raha. Nad hääletasid lootuses, et aeg annab arutust. Hirmust, et Kreeka pankrot läheks praegu kallimaks maksma kui tulevikus. Et selle pankroti tõenäosus hävitada kogu eurotsoon nn doominoefektiga on praegu suurem kui tulevikus.
Nad ei teinud seda usust Kreekasse. Saksamaa ostis sel nädalal Euroopale aega.