Septembris andsid Prantsuse teadlased üldsusele teada uuringutulemustest, mis näisid kinnitavad hirme, et geneetiliselt muundatud (GM) taimedest saadud toit ei ole normaalne ja tervisele kasulik. Kahe aasta jooksul söötsid teadlased rotte maisisordiga, mis on geenimanipulatsiooni teel muudetud vastupidavaks levinud taimekaitsevahenditele.
Esimene GM-toidu pikaajalist mõju uuriv eksperiment lõppes maisitoidul rottidele enamasti kurvalt – võrreldes tavamaisi näkitsenud kontrollgrupiga tabasid neid sagedamini kasvajad. Õõvastavad pildid hiiglaslike kasvajatega valgekarvalistest rottidest levisid kõikjal maailma meedias.
Seisukohavõtul, mille eelmisel nädalal väljastas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), pilte juures ei olnud ning tähelepanugi oli tublisti väiksem. Hinnang, mis tugines EFSA endi ekspertide ning kuue ELi liikmesriigi analüüsidele, järeldas, et Prantsuse teadlaste uuring oli liiga puudulik nii eksperimendi ülesehituse kui ka läbiviimise poolest.
Teisisõnu, kogutud ja esitletud andmete põhjal ei ole võimalik teha neid järeldusi, milleni nimetatud teadlased oma artiklis jõudsid. Võib öelda, et geneetiliselt muundatud maisi söömise pikaajaliste mõjude kohta ei tea me praegu rohkem kui enne kriitika alla langenud uuringu ilmumist.
Ühest küljest on tegu on normaalse protsessiga teaduses: eelretsenseeritud ajakirjas ilmub artikkel, jõudes seeläbi suurema asjatundjate ringkonna ette, kes toovad kollektiivselt esile uuringu puudused ja tugevused.
Kõnealusel juhul kaasnes uuringuga suur meediatähelepanu, mis info kiiresti üle ilma laiali kandis. Ka nurkadesse, kuhu nüüd ilmunud kummutav info enam teed ei leia, mis tähendab, et algne tulemus jääb elama oma elu ja muudab niigi vastuolulises, poliitikaga küllastatud teemas orienteerumise tavainimesele veel keerulisemaks.
Kui mõne jaoks on EFSA sõltumatu otsusega küsimus ammendatud, siis sõltuvalt eelhäälestusest võib seda ju tõlgendada ka risti vastupidiselt: rahvusvahelise äriimperialismi karvane käsi on suutnud enda jaoks ebameeldiva tulemuse summutada. See on levinud võte, mida oleme kohanud ka näiteks kliimavaidluse vallas. Poliitika ja äri kuvand on inimeste silmis tunduvalt madalamal kui teaduse oma, seega tuleb tulemuste diskrediteerimiseks väita, et konkreetsete teadlaste ajend pole mitte objektiivne olukorra selgitamine, vaid mingite hämarate poliitiliste või ärisihtide saavutamine.
Vahel nii ongi, aga kuidas sellest aru saada?
Jutuks oleval juhul oli selgeim märk asjaolu, et uuringu teinud Prantsuse teadlased keelasid nendega rääkinud ajakirjanikel muude allikate kasutamise, vältimaks võimalikku kriitikat. Kahjuks leidus ajakirjanikke, kes kõmulise loo nimel sellele kokkuleppele läksid.