Alar Karis

FOTO: A.Peegel

Riigikontrolöriks kandideerima nõustunud Tartu Ülikooli professor Alar Karis (54) täitis eile julgeolekukontrolliks vajalikke dokumente ja ütles, et sellesse ametisse saades lahkub kõigilt senistelt kohtadelt.

«Elu on aeg-ajalt valmis üllatama,» tõdeb veidi filosoofiliselt mees, kes on juba öelnud, et presidendi ettepanekule jah-vastuse andmine oli üllatus talle endalegi. «Kui president selle ettepaneku tegi, siis tuli sellega arvestada ja kaaluda nii poolt- kui vastuargumente.»

Mihkel Oviir lõpetab töö riigikontrolörina järgmise aasta aprilli algul. Uus riigikontrolör pannakse ametisse parlamendihääletusega. Kandidaadi valib välja president.

Karis on mõneti delikaatses situatsioonis, kuna tema kandidatuur sai üldteatavaks ilmselt mõnevõrra varem, kui Kadriorg oleks tahtnud seda ametlikult avalikuks teha. Sel neljapäeval kutsus president Ilves kokku parlamendifraktsioonide esindajad ning avaldas asjade sellise käigu üle nördimust. «Kahju, et see ajakirjandusse lekkis, aga mis teha,» laiutas Ilves käsi.

Kass on aga kotist väljas ja Alar Karist ootab ees seadusejärgne julgeolekukontroll, mis võib kesta kuni kolm kuud. Kuna aga presidendi eelistus on juba teada, soovitas Kadriorg parlamendipoliitikutel kasutada aega otstarbekalt ja kohtuda Karisega juba eelnevalt, ootamata kaitsepolitseist kinnituse «puhas» saabumist.

Tuttavad teavad Alar Karist inimesena, kes on alati minutipealt kokkulepitud ajal kohal. Ajaloolane Küllo Arjakas ütleb tema kohta, et kõik töised kokkupuuted Karisega on tähendanud asjade laabumist, ning et tegemist on mehega, kelles harvaesinevalt on ühendatud kaks eri poolt. «Olles tippteadlane, on ta samal ajal väga tugev administraator,» leiab Arjakas. «Seda, et ta evib mõlemat poolt, näitab tema puhul ka kahe kõrgkooli juhtimine rektorina.»

Eestis üldtuntuks saigi professor Karis Tartu Ülikooli rektorina aastatel 2007–2012, eelnevalt oli ta Eesti Maaülikooli rektor juba 2003. aastast. Praegugi juhib Karis rektorite nõukogu. Alles tänavu oktoobris valiti ta riikliku Arengufondi nõukogu esimeheks. Sinna tuleb Karise riigikontrolöriks kinnitamise korral leida uus juht, sest pole kuidagi mõeldav, et riigikontrolör juhiks samal ajal asutust, mida riigikontroll auditeerib.

Kuidas aga poliitilised jõud Ilvese käiku suhtuvad? Ilmselt on eksrektori selgeim pluss tema apoliitilisus. Ta ei kuulu parteisse ega ole oma sõnul ka varem erakondadesse kuulunud. Ükski partei ei saa öelda, et tegemist on konkurendi taskusse kuuluva mehega. Riigikontroll peab olema oma tegevuses sõltumatu, ning Karis toob meeleldi selle kohta paralleeli avalik-õigusliku ülikooli juhtimisega, kuna ka kõrgkoolid on teatavasti autonoomsed.

Samas ei ole poliitiline sõltumatus veel iseenesest tagatis, et kandidaat leiab parlamendis piisavalt toetushääli. Riigikontrolöri ametis on vaja tunda riigi toimimist, tugev teadustöö molekulaarbioloogia alal pole tingimata oluline. Tegelikult võib Alar Karis olla mõnelegi poliitikule lihtsalt küsimärk.

Eksrektor ise märgib, et näiteks finantsvaldkond ei ole talle kaugeltki tundmatu maa. Tartu Ülikooli aastaeelarve on vanas rahas umbes kaks miljardit krooni ehk 128 miljonit eurot ning selle majandamine oli suur töö. Ent jah, riigikontrolöri ametis on siiski ka elemente, mis on hoopis teistsugused kui varasem tegevus, möönab kandidaat.