Sigrid Kõiv: soosaamatus

Foto: Urmas Nemvalts

Ma oskan töötada tikk-sae ja trellpuuriga. Ma oskan seinu puhastada ja uuesti krohvida, pahteldada, lihvida ja värvida. Ma olen pannud igat liiki tapeeti ja plaatinud põrandat. Ma tean täiesti kindlatest allikatest, et ma pole ainus omataoline. Ma ei teinud seda huvist ehituskunsti vastu, vaid põhjusel, et tol hetkel polnud mu elus kedagi, kellele suured silmad kinnise suu kohal pärani otsa vaadata, ning polnud ka raha, et sellist inimest endale palgata.

Kuigi minu ainsaks motiveerivaks jõuks oli füüsiliselt ja esteetiliselt vastuvõetamatu elukeskkond, suutsin remonttöid teha võrdselt samasuguse ettevalmistusega, st kogemusteta ja väljaõppeta mehega. Professionaalses ehitussektoris on mehi naistest rohkem, mida kõrgemale, seda enam. Seepärast oletan, et naine, kes on selle valdkonna endale elukutseks valinud, peab olema täpselt samasuguse võimekusega nagu mees, kuid töötajana peab ta olema valmis end rohkem tõestama ja tema huvi tegevusala vastu peab olema suurem. Ning just huvi, mitte kromosoomide koosseis, on see, mis teeb heaks spetsialistiks.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et 2020. aastaks peab börsiettevõtete juhtorganites olema vähemalt 40 protsenti naisi. Ometi leidis seda «Aktuaalses kaameras» kommenteerinud ehitusettevõtja, et nende valdkonnas ei pruugi nii palju naisi ollagi, aga «pehmetel» aladel, lasku käia, sellest naised teadvatki rohkem.

Naisi on ehituses vähem, sest isegi hea spetsialist tüdineb, kui ta peab kogu aeg tõestama, et ta pole kaamel. Seejuures on kanga tootmistsükkel müüriladumisest kindlasti spetsiifilisemaid teadmisi nõudvam ning tööstuslikus õmblusmasinas pole midagi «pehmet». Ainult palk pole nii «kõva» nagu ehituses.

Olgu ehitusega kuidas on – tekib rohkem võimalusi, toimub ka sooline mitmekesistumine –, kuid hoopis jube oli kuulata Tallink Grupi nõukogu esimehe Toivo Ninnase väiteid «kompetentsus ja arusaamine loevad, meil on siin investorite raha».

Saamatus ei ole sooga seotud, ometi kasutatakse seda sageli väitena sookvootide vastu. Näiteks Estonian Airi nõukogu koosseis on olnud väga mehine, kuid rahvuslik lennukompanii on seal, kus ta on. Võimalik, et sellel on ka objektiivsed põhjused, ometi ei tee ühegi ettevõtte selline seis komplimenti juhtimisotsustele.

Kesk-Euroopast tulevates käskudes pole midagi meeldivat, kogu aeg on tunne, nagu arvaksid nad meid alles valgustusaja künnisel olevat ning ainult ime läbi on naistel juba valimisõigus. Me ise ju teame, et see pole nii. Ometi on sooline võrdõiguslikkus valdkond, kus käsuta nagu ei muutukski midagi: aastast aastasse ühed ja samad argumendid kompetentsusest ja selle puudumisest. Ja püsima need jäävadki, kuni soovoliniku tähelepanuväärseim saavutus on kriitika selle kohta, kuidas raamatupoed eneseabiõpikuid riiulitele paigutavad.