Aafriklane TTÜs: nõudke välismaalastelt eesti keele õppimist!

Nigeerlane Godswill Nkwusi leidis Eesti ja täpsemalt Tallinna Tehnikaülikooli, kui otsis võimalusi minna õppima Soome või Rootsi. Pildil surub ta kätt TTÜ maskoti Juliusega. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui välismaalased tulevad Eestisse õppima, tuleks neilt nõuda riigikeele selgeksõppimist, leiab Tallinna Tehnikaülikoolis magistrantuuris õppiv Godswill Nkwusi Nigeeriast intervjuus Postimehe arvamusportaalile. Ta räägib ka, et on aidanud juba 11 kaasmaalasel Eestis õppimist alustada.

Godswill Nkwusi, olete vist esimene nigeerlane TTÜs. Kuidas te Tallinna leidsite?

Jah, olin esimene, kes Tallinnasse õppima asumise nimel tööle hakkas. Tean, et Aafrikast on Eestis enne mindki tudengeid, Kamerunist näiteks. Kuna väga raske on saada viisat, siis võttis see aega ligi pool aastat.

Alguses üritasin pääseda Suurbritanniasse ja sain seal mitmest ülikoolist vastuse, et nad oleks valmis poole mu õppemaksust tasuma. Kuid ka siis nõudnuks seal õppimine elamisraha ja õppemaksuga kokku 1300 naela kuus. Seda oli liiga palju, teenisin Nigeerias ca 500 eurot kuus.

Seejärel uurisin õppimisvõimalusi Soomes ja Rootsis ning nii jõudsingi välja Eestini. Rootsis on nimelt nii, et kui kõik paberid pole korras, siis sellest enne ei teavitata kui vastuvõtu tulemustest informeerides. Siis ei saa aga enam midagi muuta.

Ma ei teadnud Eestist enne midagi. Alustasin ettevalmistusi 2010. aasta alguses ja mind võeti TTÜsse vastu 2010 suvel. Kuid keerulise viisasüsteemi tõttu oleksin jõudnud kohale alles 2010. aasta lõpuks, seepärast lükkasin õpingute alguse aasta võrra edasi. Alustasin 2011 sügisel.

Et mul õnnestus nüüd vahetustudengina pääseda TTÜst ka üheks semestriks Berkeley ülikooli, olen uuest aastast juba Ameerikas. Seejärel naasen Eestisse oma magistrantuuri lõpetama ja loodan jätkata siinsamas doktorantuuris.

Olete juba 31-aastane, miks mitte õppida Nigeerias?

Olen varem lõpetanud Nigeerias bakalaureuseõppe keemikuna ja töötasin aastaid uute toodete arendamise vallas rahvusvahelises ettevõttes. Pidin tooma igal aastal turule kuni kolm uut toodet. Tegime tööstuslikke värve jne, samuti olin lektor ülikoolis.

Töö keemiavaldkonnas tähendab palju keskkonnaohtlikke jäätmeid. Mul tekkis tõsisem huvi jäätmemajandamise valdkonna suhtes, sest ka meie ettevõttes puudus jäätmete monitoorimise süsteem.

Tahtsin õppida midagi, mis oleks seotud keskkonnaga. Asusingi õppima magistrantuuri. Uurisin põhjalikult kliima mõju ravimitele, kuid lõputööd veel üle anda ei jõudnud. Tekkis huvi õppida edasi Euroopas, kus tehniline baas on palju parem. Nimelt on Nigeerias 170 miljonit inimest ja vaid 400 000 ülikoolikohta. Seda on vähe.  Auditooriumides on 500 inimest ja laboratoorseteks töödeks ei jagu kõigile võimalusi.

Kas olete Eestisse meelitanud ka oma kaasmaalasi?

Jah, sel sügisel alustas TTÜs juba 11 nigeerlast. Kõik nad on tulnud minu kaudu. Tänagi hommikul olid mu postkastis nelja nigeerlase meilid, kes tundsid huvi Tallinnas õppimise vastu. Tulijaid olnuks sügisel vähemalt 40 tükki rohkem, kui viisaprobleemid nii keerulised poleks.

Eestil pole (Sahara-taguses – toim) Aafrikas konsulaati, mistõttu peame sõitma ja taotlema transiitviisat Egiptusest Kairost või Indiast, mis võtab mitu kuud. Kogu selle aja peame seal olema, sest edasi-tagasi on kallis sõita.

Eestisse sõitmiseks koos viisade ja piletitega kulub üle 3000 euro, mis on suur raha. Näiteks novembris saabub Tallinnasse üks mu sõber, kellele olin sunnitud lennukipiletid siit kinni maksma, sest mingil põhjusel tema pangakaarti ei aktsepteeritud.

Mul on õnneks kool tasuta ja saan riigilt iga kuu 288 eurot veel toetust. Sõber maksab mulle siia jõudes piletiraha tagasi.

Kuidas teie ise reisiraha kokku saite?

Ma laulan juba 20 aastat ja 18 aastat mängin trumme. Tööst vabal ajal õpetasin ka muusikat. Lisaks kasutasin oma töökohta ja ligipääsu värvidele ning värvisin nädalavahetustel plankusid ja maju. Kokku teenisin ca 700 eurot kuus. Sellest 60 protsenti panin kõrvale õpingute tarvis.

Nigeerias on nii, et paljud, nagu ka mina, käivad kirikus, ning teised toetavad neid rahaliselt. Keda ilusa lauluhääle pärast, keda muul põhjusel.

Kuidas Eesti inimesed teile tunduvad?

Mul oli õnneks nii, et kuna tulin aasta hiljem, siis suhtlesin terve aasta TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonnast inimesega, kes mulle palju eestlastest rääkis – et te olete külmad ega ole emotsionaalsed. Seega üllatust ei olnud.

Siin on ikka tõesti külm, aga õnneks ülikoolis sees köetakse! Olen varunud palju riideid ja saan hakkama. Eelmisel suvel oli üks päev, kui õues oli 32 kraadi sooja ja mu sõbrad eestlased ohkisid, et nii palav, et ei saa kuidagi olla. Mina aga naeratasin terve päeva, sest Nigeerias on meil keskmiselt kogu aeg 32 kraadi!

Kui ma tulin esimesel päeval kooli, siis tervitasin klassis kõiki õpilasi personaalselt. Pärast öeldi mulle, et miks ma nii teen, siin pole nii kombeks.

See võtab harjumist. Nagu ka see, et mulle meeldib kogu aeg laulda. Käin kooli koridorides ja laulan omaette. Olen märganud palju imestavaid pilke ja minu kohta on ka rahvusvaheliste suhete kontorist küsitud, et kas ma olen ikka normaalne.

Aga eestlaste puhul olen märganud, et kui meie, nigeerlased, oleme harjunud kõigilt tervitamisel küsima, kuidas läheb, ja saama lühidaid vastuseid, et «hästi»  vms, siis nn külmad eestlased suutsid mind üllatada. Peaaegu iga kord, kui küsin inimestelt Tallinnas, kuidas läheb, hakatakse mulle kümme minutit rääkima detailselt kõigest, mida parasjagu oma elus kogetakse.  Alguses ehmatas see mind, oli tüütu, aga sain aru, et inimestel on siiralt hea meel, et keegi nende vastu huvi tunneb.

Kas Eesti peaks kartma mustanahaliste pealetungi?

Võõras on võõras. Oluline on, et teaksite täpselt, kui palju millised võõraid te siia tahate, ja suudaksite neid kontrollida. Paljudel on mustadest ettekujutused, kuid puudub tõendusmaterjal. Mina ütlen, et värvus ei loe!

Küll aga leian, et kõigile teistest kultuuridest sissesõitnutele peavad Eestis olema paigas selged karmid reeglid ja piirangud ning need peavad olema väga selgelt sõnastatud. Kui seadusi pole, tehaksegi kõike, nagu ise heaks peetakse.

Näiteks Saksamaal ei saa enne ülikoolis stipendiumit, kui kohalik keel on teatud tasemel selge. Minult pole aga Eestis keegi midagi nõudnud. Järeldame, et keele õppimine on siis Eestis vabatahtlik.

Samas aga ei saa ma vaid inglise keelt rääkides kusagilt tööd. Kui pole tööd, tekivad probleemid. Ma soovitan, tehke ka Eestis oma keele õppimine võõramaalastele kohustuslikuks – nii on lihtsam eesmärke saavutada.

Kas Eesti haridus on siia tulekut väärt?

On palju plusse ja miinuseid. Plussid on kindlasti need, et siin on hea tehniline varustatus ning ma saan õppida ise kasutama tehnikat ja laboratooriume. Mul on vedanud ka mitme väga hea õppejõuga, kellest üks on Tartust, üks Austriast ja üks Tallinnast.

Miinuseks võib pidada, et erinevalt Nigeeriast ei pea osa siinseid õppejõude vajalikuks õpetada, vaid piirduvad materjalide ettelugemisega. Nigeerias oleme harjunud, et ikka õpetatakse rohkem, kuid siin jällegi eeldavad osad õppejõud rohkem iseseisvat tööd. Minul on palju aega ise õppida, seega mulle see sobib.

Kui kauaks plaanite veel Eestisse jääda, kas pruut juba on?

Ei, pruuti pole. Ma ei oska arvata, kas kavatsen siin abielluda või mitte. Tean, et Tallinnas elab paar nigeerlast, kes on abielus eestlannadega, üks neli ja teine kaheksa aastat. Nad räägivad eesti keelt ja on rahul. Aga minul seisab veel ees kokku vähemasti kuus aastat Eestis. Kui ikka doktorantuuri sisse saan!

Vaata ka juuresolevat videot Godswill Nkwusist laulmas!