/nginx/o/2012/11/23/1450022t1h4b36.jpg)
Minu senine kogemus näitab, et Egiptusest etteaimatavaid uudiseid oodata ei maksa.
Võimuahne rahutuvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii oli ka üleeile, kui president Mohamed Morsi, kes päev varem suutis veenda Iisraeli ja Hamasi lõpetama nädala kestnud verevalamist ja pälvis sellega laialdaselt kiidusõnu, otsustas võtta endale absoluutse võimu (loe: kohtud ei saa enam tema otsuseid vaidlustada). Võimude sõnul tegi ta seda üksnes revolutsiooni kaitseks ning kui islamistide juhitud üleminek soovitud kujul õnnestub, lubab Morsi oma võimutäiust taas kahandada.
Egiptuse ajalugu ja äärmiselt keerukad jõuvahekorrad teevad selle lubaduse aga raskesti usutavaks.
On üks põhjus, miks ainuvalitsejad vabatahtlikult võimust ei loobu. Tahriri väljakul kõlasidki eile hüüded: «Morsi on Mubarak, revolutsioon kõikjal!»