Mall Türk: põlvkondade pidu

Mall Türk Foto: KALEV SAAR/PM/SCANPIX BALTICS

Eesootav laulupidu, selle repertuaarivalik ning koorid, kes sinna pääsevad ja kes mitte, on viimasel ajal kuum teema. Postimees.ee avaldab Lähte naiskoori dirigendi Mall Türgi arvamuse sel teemal.

Laulmises on vägi. Kooris laulmine on väe jagamine. Lähtume oma kooris kolmest printsiibist: kõigil, kel on soov laulda, peab see võimalus olema; me ei laula ühtegi põhjendamatut nooti, laul on eelkõige emotsioon, sõnum; me anname endast alati parima.

Neist põhimõtetest lähtudes on meie koor täpselt nii tugev, kui on koori kõige nõrgem laulja. Igas häälerühmas on tegusamaid lauljaid ja on neid, kes vajavad kindlust. Kooris on võetud nõuks üksteist aidata ja me põhimõtteliselt ei praagi kunagi kedagi välja. Oleme oma koos laulmise jooksul pidevalt muutunud ja arenenud, sest on võimalik õppida häälestuma, oma häält pidama ja teisi kuulama. Lisaks on see kõik õnnestumise korral lauljatele veel ka eriti nauditav.

Viimased poolteist aastat oleme küll väiksemate kõrvalekalletega, aga üldjoontes praktiliselt ainult laulupeorepertuaariga tegelenud. Laulupeo kava on tõesti keeruline. See aeg, mida saab ühele harrastusele pühendada, on juba ülempiiri lähedal. Lisaks liigilauludele oli sel korral vaja ettelaulmiseks valmistada ka ühendkooridelaulud, seega kokku 17 laulu. Tavapäraselt õpime hooajas ära kümmekond laulu. Nii suudame säilitada meile normaalse töörütmi, õppida laulud nii tehniliselt kui emotsionaalselt rahulikult ära ja eelkõige hoida alles rõõmu sellest tööst.

Laulupeole on palju tahtjaid, rohkem, kui sinna mahub. Kuidagi tuleb valida. Koolide muusikaõpetajad pingutavad, et viia oma kool laulupeole. On eakaid ja väärikaid koore, kes meeleheitlikult püüavad omandada kaasaja koorimuusika meistriteoseid. Kurb on vaadata laulupeolt välja jäävaid vananevaid koore ja lõbus pole ka poolvägisi kooli esindama sunnitud õpilastel.

Laulupidu ei ole klassikalises mõttes muusikalise taseme esitlemise üritus, see peaks olema ju meie ühine pidu, koos loomise väärtustamine. Repertuaari koostajate soov kooride taset tõsta on väga mõistetav. Muidugi kõrged nõuded arendavad, aga harrastaja laulurõõm ei tohi ära kaduda.

Kooridele oleks suureks abiks, kui koolinoored, kes soovivad osaleda laulupeol, liituvad oma kodukoha täiskasvanute kooridega - nais-, mees- ja segakooridega. Täiskasvanute kooridele oleks see võimalus saada juurde uusi, noori ja värskeid hääli, samas noored saavad lülituda varakult piirkonna kultuuriellu. Seeniorkooridel võiks olla auga välja teenitud võimalus teha valik laulude seast. Suur laulupidu ei kaota kvaliteedis, kui mõne seeniorkoori kõrge noot jääb laulmata. Selle kompenseerivad arvukad noored hääled.

Kõik on ju muutuv - ka hääl vananedes muutub. Ei peaks ju olema nii, et vanus piirab laulupeole minekut. Erinevatel kooridel võiks olla erinevad võimalused repertuaaris valikuid teha. Kindlasti annab välja mõelda kriteeriumid, mis taset hoiavad. See oleks võimalus nii noortele kui vanadele. Nii täidab laulupidu oma peaeesmärki - liidab põlvkonnad rahvuseks.