Vello Pettai.

FOTO: Margus Ansu

Erakonnad suutsid enda rahastamise ja järelevalve reformi koostamisel silmatorkavalt vähe kokku leppida, kirjutab Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai Postimehe arvamusportaalis. Näiteks leidsid parteid, et riigieelarvest tuleb anda neile vähem raha, kuid kui palju kärpida, seda välja ei öelnud.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekud on nii lootustandvad kui ka pettumust tekitavad.

Lootustandev on see, et komisjoni näol on erakonnad otsustanud tõsiselt maha istuda, et avalikkuse pilgu all arutada erakondade rahastamise küsimusi ning jõuda mingite muutusteni. Selle tulemuse saavutamisel on kindlasti olulist rolli mänginud komisjoni esimees Rait Maruste, kes on järjekindlalt üritanud diskussiooni arendada avatud ning informeeritud vormis.

Nukraks teeb see, et ettepanekud, mida komisjon justiitsministeeriumile on teinud, on oma sisult sageli küllaltki lahtised.

Näiteks räägitakse erakondadele ettenähtud riigieelarveliste eraldiste vähendamisest, ent ei mainita ühtegi konkreetset summat ega suurusjärkugi. (Tuletan meelde, et kunagi oli eraldiste üldsumma seotud riigieelarve mahuga, mis oli kõigile ühiselt mõistetav.)

Samuti on öeldud, et tuleks «avada arutelu» juriidiliste isikute annetuste legaliseerimise teemal. Ent see diskussioon on juba ammu avatud, alates hetkest, mil peaminister käis ise maikuus selle mõtte välja.

Niisiis foorum, kus ehk oleks võinud erakondade vahel saavutada poliitilist kompromissi, jäi (kui käesolevat dokumenti aluseks võtta) ilmselt väheseks. Pall on visatud ministeeriumi kätte, mille juhil on (olgem ausad) antud teemadel eriti raske kaasa rääkida.

Seega, edasiste arengute tagamiseks tuleb avalikkusel kindlasti silma peal hoida. Ning seda enam on tervitatav kolmapäevasel presidendi ümarlaual saavutatud kokkulepe suunata ühiskonna kaasamise sellesse arutellu läbi Eesti Koostöö Kogu.

Loodame, et see paralleelne kanal võimaldab jätkuvat sisendit anda justiitsministeeriumi töösse nõnda, et kui ükskord vastav seaduseelnõu jõuab riigikogu ette, sisaldab see ka rahva mõtteid selle elulise poliitilise alustala korrastamiseks.

Postimehe arvamusportaal küsib täna asjatundjate kommentaare erakondade rahastamise ja järelevalve reformiideede paketile, milles parteid riigikogu põhiseaduskomisjonis pärast pikki vaidlusi üleeile kokku leppida suutsid.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni pakutud mudel on lühidalt öeldes selline (mudeli paremaks väljajoonistumiseks on kõhklev lähenemine asendatud kindlaga). Riigilt hakkavad raha saama ka valimistel 2,5-5 protsenti häältest saanud erakonnad (kuid ei selgu, kui palju võrreldes teistega). Parlamendiparteidele mõeldud raha jagataks nende vahel ära nii, et pool sellest antaks parteidele võrdselt ning teine pool saadud häälte põhjal. Lisaks legaliseeritakse firmade annetused, kuid annetused saavad ülempiiri, eriti sularaha osas.

Piiratakse ära ka valimiskulutused. Esimese variandi kohaselt tekib lihtsalt rahaline ülempiir. Teise lähenemise korral keelatakse ära või piiratakse telereklaam ning iga kandideeriv erakond saab igas kanalis võrdse pinna ja aja.

Lisaks on kavas kasutada palju rahadistsiplineerijaid – maksuvõlad riigieraldistest maha, positiivse netovara nõue, valimiskulude sõltumatud auditid, seaduserikkujate efektiivne karistamine (kuid mitte kriminaalkaristused). Lõpetuseks soovitakse vähendada kandideerijalt nõutavat kautsjonit.