Põhiseaduskomisjoni ettepanekud on nii lootustandvad kui ka pettumust tekitavad.
Lootustandev on see, et komisjoni näol on erakonnad otsustanud tõsiselt maha istuda, et avalikkuse pilgu all arutada erakondade rahastamise küsimusi ning jõuda mingite muutusteni. Selle tulemuse saavutamisel on kindlasti olulist rolli mänginud komisjoni esimees Rait Maruste, kes on järjekindlalt üritanud diskussiooni arendada avatud ning informeeritud vormis.
Nukraks teeb see, et ettepanekud, mida komisjon justiitsministeeriumile on teinud, on oma sisult sageli küllaltki lahtised.
Näiteks räägitakse erakondadele ettenähtud riigieelarveliste eraldiste vähendamisest, ent ei mainita ühtegi konkreetset summat ega suurusjärkugi. (Tuletan meelde, et kunagi oli eraldiste üldsumma seotud riigieelarve mahuga, mis oli kõigile ühiselt mõistetav.)
Samuti on öeldud, et tuleks «avada arutelu» juriidiliste isikute annetuste legaliseerimise teemal. Ent see diskussioon on juba ammu avatud, alates hetkest, mil peaminister käis ise maikuus selle mõtte välja.
Niisiis foorum, kus ehk oleks võinud erakondade vahel saavutada poliitilist kompromissi, jäi (kui käesolevat dokumenti aluseks võtta) ilmselt väheseks. Pall on visatud ministeeriumi kätte, mille juhil on (olgem ausad) antud teemadel eriti raske kaasa rääkida.
Seega, edasiste arengute tagamiseks tuleb avalikkusel kindlasti silma peal hoida. Ning seda enam on tervitatav kolmapäevasel presidendi ümarlaual saavutatud kokkulepe suunata ühiskonna kaasamise sellesse arutellu läbi Eesti Koostöö Kogu.
Loodame, et see paralleelne kanal võimaldab jätkuvat sisendit anda justiitsministeeriumi töösse nõnda, et kui ükskord vastav seaduseelnõu jõuab riigikogu ette, sisaldab see ka rahva mõtteid selle elulise poliitilise alustala korrastamiseks.