:format(webp)/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
/nginx/o/2008/12/23/109003t1h7094.jpg)
Nädalavahetusel saime juba lugeda «Harta 12» koostajate vabandusi, et tekst sai siiski kiiruga koostatud ja peamine sõnum on üleskutse dialoogile. Et ärge võtke sõna-sõnalt?
Marti Aavik: nõiasõna «erakond»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tekstist loen aga välja, et suvalist vabaühendust peavad autorid väärikamaks ja rohkem rahva tahet esindavaks kui poliitilisi erakondi.
Kujutlust, et rahva meelsust esindavad mitmesugused kodanike ühendused paremini kui ühetaoliselt valitud parlament, kutsutakse korporativismiks. Selline värk meeldis Mussolinile. Praeguses Eesti valitsemises on korporativismi näide kolmepoolsed läbirääkimised ametiühingu, tööandjate ja valitsuse vahel (sotsiaalkassades püsivalt). Põhiseaduse rahvahääletusel 1992 valisime aga parlamentaarse korra…
Mis sunnib arvama, et kui erakonnaseaduse alusel registreeritud ja kontrollile allutatud organisatsioon pole nende arvates piisavalt läbipaistev ei rahaasjades ega sisedemokraatias, siis suvaline selts võiks seda justkui iseenesest olla? Et kui ühingu nimes pole vihatud sõna «erakond», siis lõhnab seal magusalt poliitiline kultuur ja igal rahatähel on kaasas sertifikaat kõigi inimeste nimedega, kes seda kunagi on puudutanud?
Meie erakondlikule süsteemile esitatud etteheidete tuum on, et võimu saamise/jagamise püramiid ei seisa laial põhjal (ehk liikmeskonna tahtel), vaid seda kontrollivad parteikontorid. Nende käes on a) raha ja b) hoovad, et sisevalimisi mõjutada. Erakondadele heidetakse ette seda, et otsustamisprotsess on hämar ja sisevalimistel tehakse võibolla (!) susserit.
Selmet nõuda kingseppade või ornitoloogide ühingule soodusõigust minna oma nimekirjaga valimistele, peaks seadusega erakondade siseelu nõks rohkem määrama, kui seda tehakse muude vabaühenduste puhul. Erakonnaseadus ei ütle näiteks juhtorganite valimiste kohta praegu midagi – st terve hulk rahumeelseid võimalusi on kasutamata.
Esitan ühe idee usaldusväärsuse suurendamiseks. Meil on toimiv e-valimiste süsteem ja ka erakonnaliikmete register. Järelikult on olemas elemendid, et korraldada kõigi erakondade sisevalimised ühtse süsteemi alusel. E-valimised annaks praktilise õigustuse keelata volikirjade alusel hääletamine. Väidetav «õigete inimeste» bussidega suurkogule vedamine muutuks mõttetumaks jne.
Lisaks võiks automaatselt arvata erakonna liikmete hulgast välja need isikud, kes pole (näiteks) kahtedel järjestikustel sisevalimistel osalenud. Igal eesotsa pürgijal oleks põhjust võidelda erakonna liikmete toetuse, mitte (ainult) seniste bosside soosingu pärast – püramiid pöörduks tipult põhjale.