/nginx/o/2012/11/15/1435778t1h9e1b.jpg)
Tallinna kultuuriväärtuste ameti arheoloog Toomas Tamla märgib vastuseks Kalle Krooni artiklile «Kultuurigenotsiid Eestis», et vabadussamba püstitamisele eelnesid põhjalikud kaevamised ja uuringud.
Toomas Tamla: vabadussamba uuringuid tehti mitu aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise nädala Postimehes ilmus artikkel riikliku kaitse all olevate ehitusmälestiste halvast ning kohati väga halvast olukorrast Eestis (vt Postimees, 10. november 2012, Eesti arhitektuuripärand hävineb). Selle loo valguses on tubli ajaloouurija Kalle Krooni mure meie rahvusliku kultuuripärandi säilimise pärast mõistetav ja tervitatav.
Kuigi käesolevate ridade autor ei kuulu sellisel kujul ja just antud kohta kerkinud vabadussamba kõige andunumate imetlejate hulka, tuleb selle püstitamisega seotud asjaolusid kommenteerides märkida, et samba ja sellega seotud memoriaalväljaku rajamisele eelnesid aastatel 2006–2007 arheoloogilised eeluuringud ning aastatel 2008–2009 põhjalikud arheoloogilised väljakaevamised.
Tööd viis läbi arheoloogiafirma AGU EMS OÜ, kaevamisi juhatasid Eesti tunnustatud keskaja arheoloogia asjatundjad Villu Kadakas, Ragnar Nurk ja Garel Püüa.
Kuna antud kommentaari maht ei võimalda nimetatud töid pikemalt valgustada, olgu viidatud esialgseid tulemusi kajastavale mahukale artiklile (Rescue excavations in Tallinn Vabaduse Square and Ingermanland bastion 2008–2009), mis on ilmunud eelretsenseeritavas ja rahvusvahelise levikuga väljaandes Arheoloogilised Välitööd Eestis 2009, lk 49–72.