/nginx/o/2011/07/08/662184t1he063.jpg)
Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa leiab, et ajaloolase Kalle Krooni arvamusartikkel «Kultuurigenotsiid Eestis» sisaldab mitmeid faktivigu ning kommenteerib omalt poolt ajaloolase teravaid väiteid.
Marju Reismaa: ajaloolane eksitab faktidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuidagi ei taha edeneda Eesti Rahva Muuseumi uue hoone rajamine.».
Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud eelarvestrateegia 2013–2016 uute kinnisvara investeeringute kava objektilise jaotuse, mille hulgas on ka Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus. Samuti on Eesti Kultuurkapitali nõukogu otsustanud toetada Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamist täies mahus rahaga, mis laekub hasartmängumaksu seaduse alusel riiklikult tähtsatele kultuuriehitistele. Projekti ettevalmistamisse on aastatel 2007-2011 eraldatud 9,3 miljonit eurot: valminud on ehituse tööprojekt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt on likvideeritud kogu reostus ja ehitatud pinnavete reguleerimise süsteem. Paralleelselt on toimunud uute püsinäituse koostamine. Riigi Kinnisvara AS on välja kuulutanud ERMi uue hoone ehitamise riigihanke ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli just täna.
«Suletud on Tartumaa muuseum, järg on jõudnud Järvamaa muuseumi kätte.»
Tartumaa Muuseum ei ole praegu suletud. Jah, riigimuuseumina on selle tegevus plaanis lõpetada, kuid kohalikel on soov MTÜ vormis Elva muuseumina tegevusi edasi arendada. Järvamaa Muuseumi ei ole kavas sulgeda.
«Lõbuasutusega Wittenstein liitmisele määratud Järvamaa muuseum...»
SA Ajakeskus Wittenstein loob endale muuseumi struktuuriüksuse, mille kasutusse saab anda endiselt riigi omandisse jääva muuseumikogu. Tegemist ei ole liitmisega, vaid kohaliku muuseumina sündinud muuseumi tegevuse üle otsustamise õigus läheb tagasi kohalikele (volikogus peaks see teema meie teada olema täna).
«See muuseum on jäänud iseseisvalt kestma nii tsaariajal, esimese maailmasõja ajal, revolutsioonide ajal, esimesel Eesti ajal, Teise maailmasõja ajal, nõukogude ajal. Kuid 21. sajandil - olge lahke - enam ei ole võimalik!»
Järvamaa Muuseumi omandivorm on nende aastate jooksul korduvalt muutunud. See ei ole kuidagi seotud «iseseisvalt kestmisega».
«Nimelt nõutakse, et muuseum peab teenima kasumit...»
Kasum = summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. Kultuuriministeerium ei ole mitte kunagi midagi sellist nõudnud.
«…taotlema muuseumite ja teiste kultuuriasutuste toeks vahendeid Euroopast.».
Eesti Meremuuseumi lennusadam, Saaremaa Muuseumi Kuressaare kindlus, Eesti Ajaloomuuseumi suurgildi hoone, Läänemaa Muuseumi Iloni Imedemaa, Amandus Adamsoni ateljeemuuseum – see on vaid lühike loetelu objektidest, mida on viimastel aastatel EL tõukefondide toetuse abil korda tehtud kultuuriministeeriumi haldusalas.