Endine Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Avo Blankin kirjutab Postimehe arvamusportaalis vastuseks Liia Hännile, et Eesti valimisseadustik soosib partokraatiat ega toeta kodanikeriigi arengut igas Eesti nurgas.
Blankin: valimisseadus pole süüdi?
14. november 2012, 16:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liia Hänni, E-riigi Akadeemia e-demokraatia programmi direktor väidab oma arvamusartiklis «Valimisseadus pole süüdi!», et praeguse poliitilise eetikakriisi lahendamiseks ei tule jõuliselt valimissüsteemi muuta, vaid eksimusi tunnistada.
Paraku pean möönma vastupidist – meie valimisseadustik on ajale jalgu jäänud ja ei toeta ammu enam kodanike riigi ja demokraatia arengut. Pelgalt eksimuste tunnistamisest täna ei piisa.
Arvestades artikli autori professiooni, võiks ta siiski pigem kaaluda valimisseadustiku lihtsustamist ja kaasajastamist.
Sestap olen arvamusel, et paljud tänase Eesti probleemid saavad alguse just valimisseadustikust.
Nõustun Liia Hänniga selles, et pole vaja valimisseadustikku jõuliselt muuta. Küll aga peab sellest välja jätta partokraatia alged ja seda toetavad «nüansid». Valimissüsteem peab toetama kodanikeriigi arengut igas Eestimaa nurgas.
Eesti Vabariigi valimissüsteem ja valimiste korraldus on jõudnud tasemele, et rahuldada avaliku arvamuse nõudmist valimisseadustiku ajakohastamiseks, lihtsustamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks.
Olemasolev valimisseadustik (ja valimissüsteem) saab lihtsaks ja selgeks, kui kandidaatidele rakendatakse elukohatsensust, ühe valimisnimekirja pikkus ei ole suurem ringkonna mandaatide arvust ja valimistel jagatakse kõik mandaadid ringkondade vahel.
Valimiste korralduslikust küljest on aeg kohalike ja üleriigiliste valimiste korraldamisel üle minna elektroonsetele valimistele (e-valimistele) koos elektroonsete valijate nimekirjade (e-valijate nimekirjade) kasutusele. E-hääletamine ja e- nimekirju kasutada ka valimisjaoskondades.
Kuna erakonnastumus on ühiskonnas vaid 10-15 protsenti, peab lubama Riigikogu valimistel valimisliitude osalust. Riigieelarveliste vahendite kasutamine olgu keelatud, paitsi Vabariigi Valimiskomisjoni eelarvest üleriigilise info edastamiseks.