Karl Kask

FOTO: Erakogu

Mõni nädal tagasi tabas Eesti ettevõtlust ebameeldiva uudisena kivi, mille koht on tegelikult riigi kapsaaias.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on 61 projektis jaganud ettevõtjatele valesti 10,5 miljonit euro­t, mis keskmiselt teeb umbes 172 000 eurot ühe projekti kohta. Mitte just väga suur raha mõne suure ettevõtja jaoks, kuid väiksema jaoks võib toetuse tagasimaksmise otsus kergesti tähendada eksistentsi lõppu. Samas tuleb kõiki toetuse saajaid käsitleda ühtmoodi, sõltumata suurusest.

Ekslikult jagatud toetus tekitab lademes juriidilisi probleeme, sest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt ettevõtja kasuks tehtud toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks on seaduses täpselt piiritletud reeglid, kuid raha jagaja eksimuse korral ei sobi hästi kohaldamiseks ükski neist reeglitest.

Ettevõtjad saavad tugineda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esimesest ja ettevõtja jaoks positiivsest otsusest (otsusest anda toetust) tulenevale õiguspärasele ootusele ja usalduse kaitsele, mis muudab veelgi komplitseeritumaks sihtasutuse tehtud positiivse otsuse hilisema kehtetuks tunnistamise ettevõtja kahjuks.

Usalduse kaitse argumendile saavad tugineda eeskätt need ettevõtjad, kes sihtasutuse otsust usaldades oma investeeringud toetuse saamisega arvestades juba teinud on. See tähendab, et õiguslikult soodsamas olukorras on need ettevõtjad, kes on asunud positiivsest otsusest tulenevaid õigusi realiseerima. Ebasoodsamas olukorras on aga need ettevõtjad, kes seda teinud ei ole.

Samuti võib riiki usaldanud Eesti ettevõtjatel tekkida alus nõuda riigilt vastuolulise käitumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, mis toetuse äravõtmisega kaasneb.

Riigikohtu praktika kohaselt saab isik tugineda haldusakti (antud juhul Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse otsuse) kehtetuks tunnistamise otsustamisel õiguspärase ootuse põhimõttele siis, kui haldusaktist tulenenud põhjendatud ootuse mõjul on isik käitunud teisiti, kui ta oleks käitunud ilma haldusakti andmiseta. See tähendab, et lõpptulemusena peab haldusaktist juhindumine koostoimes haldusakti hilisema kehtetuks tunnistamisega olema osutunud isikule kahjulikuks.

Riigikohus on ka seisukohal, et ühelgi juhul ei saa isik tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui ta oli või pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatava haldusakti õigus­vastasusest või kui isik tegelikult haldusakti kehtima jäämisega ei arvestanud.

Elementaarseid õiguse üldpõhi­mõtteid austav riik tunnistaks siinkohal viga ja maksaks vajadusel oma eksimused kinni. Kas Eesti on neid põhimõtteid austav riik, saame näha riigi poolt ettevõtjatele pakutavatest lahendustest.