/nginx/o/2008/07/07/55046t1ha197.jpg)
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. novembri otsus tegi nõutuks. Mida siis nüüd edasi teha ajaloolise Trepi tänava ja Nõelasilma väravaga? Kõrge kohus nimelt nõustus Tallinna ringkonnakohtu otsusega, et linnal ei olnud õigust teha eramaal kaeve- ja ehitustöid, et taastada Trepi tänav.
Eestis on eraomand justkui püha lehm, mida ei tohi mingil juhul puutuda. Mis sellest, et Trepi tänav paikneb UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ning tänava taastamisel tuli kaitsemüüri rajamiseks vaid natuke eramaale minna. Keegi ongi juba välja öelnud mõtte, et ajame siis Trepi tänava uuesti mulda täis, taastame restaureerimiseelse seisukorra ning kutsume siis UNESCO eksperdid kohale ja näitame neile, mida kõike suudab eraomanik meie riigis teha.
Head lahendust tupikseisust väljatulemiseks ei paista veel kuskilt. Riigikohus on küll seisukohal, et ka pärast nende otsust on pooltel võimalik kokkuleppele jõuda. Pakutakse isegi mitmesuguseid variante. Näiteks võiks linn maasiilu eraomanikult mõistliku hinna eest omandada või omanikule kitsenduste talumise eest mõistlikku hüvitist maksta. Lahtiseks jääb aga, mis asi on mõistlik hind või hüvitis. Ühe võimalusena pakub kohus ka krundi sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist.
Aga 715 ruutmeetri suuruse maatüki omanik on järjekindel mees ja seisab oma õiguste eest. Linn juba kord pakkus talle krundi eest 357 500 eurot, aga omanik pidas seda äraütlemata madalaks hinnaks, kuna teistele sealsetele maaomanikele maksti oluliselt rohkem. Mees oleks ka tahtnud saada mitu korda suuremat summat, mida linn omakorda keeldus tasumast. Tallinna linnajuhid on ka kiuslikud – nad ei anna maaomaniku kinnistule ehitusõigust, mistõttu mehel on küll käes kallis krunt, aga sellega pole midagi peale hakata. Nokk lahti, saba kinni.
Harju tänava äärne haljasala on üldse üks õnnetu koht. Kaua aega seisis see tühjana ja räämas, turistid võisid imetleda sõjaaegse pommitamise tagajärgi. Siis pakuti välja igasuguseid variante, kuidas ala täis ehitada, aga kuidagi ei jõutud kokkuleppele, kuidas tänavafront peaks välja nägema, ning asi jäi katki. Seejärel asus jõuliselt tegutsema linnapea Edgar Savisaar. Ta lasi korraldada rahvaküsitluse ning nagu niisugustel juhtudel ikka, sai linn oma ideele piisavalt palju toetajaid ja ostis kogu ala 150 miljoni krooniga ära ning rajas sinna 30 miljoniga haljasala.
Ainult üks mees ei olnud nõus oma maasiilu müüma ning nüüd ongi linn temaga hädas ja ametnikud kratsivad kukalt, kuidas Trepi tänavat ja Nõelasilma väravat päästa. Loodetavasti ei lähe siiski nii, et Tallinn taastabki rekonstrueerimiseelse olukorra, nagu kohus nõuab, ja ajab tänava uuesti mulda täis. Seda pole kellelegi vaja.