/nginx/o/2009/10/28/257795t1hd7f8.jpg)
Selline siis ongi meie tulevik, käis peast läbi Postimehes hiljuti ilmunud Soome tööministri Lauri Ihalaineni usutlust lugedes. Hakkame hooldama eakaid kusagil Sonkajärvi või Lapinlahti valla sotsiaalasutuses, kuhu Soomel kohalikku tööjõudu palgata ei ole, seevastu hoolealuseid tuleb üha juurde.
Soome lähiaastate tööjõuvajadus tervishoiu- ja sotsiaalsektoris on tõepoolest selline, et võiks mõnegi Eesti väikelinna inimestest otsekui tolmuimejaga tühjaks tõmmata. Aastani 2025 vajatakse juurde kümneid tuhandeid spetsialiste.
Miks siis riigis, kus tänavu on statistika järgi veerand miljonit tööotsijat ning tööpuudus aina kasvab, ei joosta neile töökohtadele tormi?
Vastata pole keeruline. Tegu on suhteliselt vähetasustatud, töötegija jaoks
nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt nõudliku valdkonnaga. Pealegi asuvad need vabad kohad sageli piirkondades, mis jäävad keskustest kaugemale.
Ent ei maksa luua illusiooni, et Eestis ei paku sellised ametikohad kellelegi huvi. Kindlasti on Soome kasvav sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tööjõuvajadus võimaluseks nii mõnelegi Eesti vastava ala spetsialistile, kes võib-olla rabab mitmel kohal, kuid ikkagi sente peab lugema.
Uudis Eesti majanduskasvu kiirenemisest III kvartalis saabub samal päeval, kui Helsingin Sanomate juhtkiri otsib Soome majandusele rohtu seisaku vastu. Sellest hoolimata on Soome tööleminek meil üha tavalisem nähtus ja vaevalt küll lähiaastad seda trendi pööravad.
Soome muidugi ei saa loota, et neil kummitava tööjõupuuduse lahendus on pool Eestit lahe põhjakaldale kolida. Kuid selliseid kujutelmi polegi. Vabadele kohtadele soovijaid on isegi Hispaaniast ja Kreekast, kus noorte väljavaade tööd leida on praegu eriti kehv.
Soome töö- ja majandusministeeriumi hiljutine raport nimetab seejuures ära veel ühe paiga, kus leidub potentsiaalseid tulevasi Soome meditsiiniõdesid ja vanurihooldajaid. See on Filipiinid – riik, kus koolitatakse sotsiaaltöötajaid spetsiaalselt ka ekspordiks.
Aasia maades on lugupidav suhtumine eakatesse osa kultuurist, mainitakse dokumendis. Ning hoiatatakse: rahvusvaheline konkurents sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajate värbamiseks kasvab. Soome pole väljaspool ELi töötajate värbamisega aktiivselt tegelenud, kuid see võib vajadusel muutuda.
On põhjust meenutada, et Eestis on tööjõuprobleemid Soome omadega mitmeti sarnased. Ka meil on vananev rahvastik ning madalalt makstud sotsiaalvaldkonda ei näi olevat erilist tungi. Seda enam on põhjust jälgida, mis on Soome abinõud selle probleemi leevendamiseks.
/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)