/nginx/o/2008/09/17/75292t1h9adf.jpg)
Ants Soosõrv: mille järgi me hinnangu anname?
/nginx/o/2008/09/17/75292t1h9adf.jpg)
Lugesin 7. novembri Postimehest Margus Mihkelsi veergu, kus ta materdab Silver Meikari ja Kaja Kallase heroiseerimist ja nende haletsemist. Ei oska ajakirjanikuga selles osas vaielda, mina seda nendes artiklites, mida ise olen näinud, ning ka tuttavatega vesteldes pole küll väga täheldanud, kuid vahest on seda mõnel pool tõesti esinenud. Niisiis võib Mihkelsil õigus olla. Ent üllatuseks oli kergus ja kindlus, millega ta lahkab Meikari ja Kallase moraalset palet.
Minu arvates on see libe tee. Mina ei tunne ei Meikarit ega Kallast ega näe nende hinge. Ei oska arvata, kas tegemist on huntide või mingite muude loomadega lambanahas. Seepärast pean otsustama nende tegude põhjal.
Ma ei tea täpselt, mida ja kui palju Meikar ja Kallas jõudsid enne avalikkuse ette tulemist teha asjade muutmiseks siseringis, kuid vaadates, kui vaevaliselt Reformierakond oma pohmakas silmi avab, on ühiskonna survet neile ilmselt vaja. Silmade avamisest oleks kasu nii Reformierakonnale kui ka meile kõigile valevabama ühiskonna jaoks.