Ei, mind ei häiri põrmugi, kui mind Lutsuga võrreldakse. Tunnen Lutsu loomingut piisavalt hästi, et teada, milles me ehk sarnaneme ja milles mitte, nii et las inimesed räägivad, mida tahavad. Ja anti-Lutsust ma hoiduksin küll iga hinna eest, sest mida see tähendaks, kirjutada nagu anti-Luts? Ilmselt siis igavalt, kuivalt ja keeruliselt. Ei, aitäh! Seda ma küll ei soovi.
Mati Unt on öelnud, et tal on Lutsuga ühine saladus – eesti rahvus. Mis võiks olla teie ja Lutsu ühine saladus?
Ma usun, et ma võin lugeda end Lutsu ja Undiga samasse salaseltsi kuuluvaks. Sest tõesti, eesti rahvus on meie kõigi saladus. Lutsu teavad ja armastavad ikkagi ju ainult eestlased. Aga sellest pole midagi, see ongi tore. Ega ei peagi kõiki oma kalleid asju võõrastega jagama.
Oskar Lutsu «Kevade» – 100
• «Kevade» I osa ilmus esmakordselt 5. novembril 1912 25-aastase autori enda kulu ja kirjadega 2100 eksemplaris.
• «Kevade» on Eduard Bornhöhe debüütraamatu
«Tasuja» kõrval teine esikraamat eesti kirjandusloos, millest sai ühtlasi kirjaniku peateos.
• «Kevade» on ilmunud 21 trükis, kokku ligi 380 000 eksemplaris ja tõlgitud 13 keelde.
• Esimest korda dramatiseeris ja lavastas «Kevade» Andres Särev 1937. aastal, sõjajärgsel perioodil osutusid menukaks Voldemar Panso lavastused.
• 1970. aastal linastus Arvo Kruusemendi käe all tehtud film, mille eestlased valisid 20. sajandi parimaks filmiks.