Soome tööminister: oskustöötajate värbamine välismaalt on meile paratamatus

Lauri Ihalainen Foto: SDP

Kauasest ametiühingujuhist Soome tööminister Lauri Ihalainen ütles usutluses Argo Ideonile, et Soome vajab lähiaastail juurde tuhandeid töötajaid ja sisserändajate hulk kasvab põhjanaabrite pool igal juhul.

Soome töötuse määr oli statistikakeskuse andmeil septembris 7,1 protsenti ehk veidi suurem kui mullu samal ajal. On see Soome kohta hea või halb?

Vaadates Euroopa majanduse ebakindlust ning uduseid tulevikuväljavaateid ning arvestades, et Soome sõltub suuresti ekspordist, mis on takerdunud nagu mujalgi, on saavutus, et tööpuudus ei ole kiiresti kasvama hakanud. Tööjõunõudlus on ka tänavu püsinud korralikul tasemel. Meie hinnangu järgi kujuneb 2012. aastal keskmiselt Soomes tööpuuduseks 7,8 protsenti ja järgmisel aastal keskmiselt 8,1 protsenti.

Seega, tööpuudus kasvab?

Tööpuuduse väike kasv on seotud eelkõige ekspordisektorist pärineva ebakindlusega. Kõige rohkem on töökohti kadunud tööstuses. Metsatööstuses on eksport kahanenud, mingil määral mõjutab seda ka metallitööstus ja Nokia ümber tegutsev IKT-sektor, kus on suured muudatused. Näiteks Salo linnas kadus nelja aastaga 6000 töökohta.

Samal ajal on kasvanud tööjõunõudlus teeninduses, nii era- kui eriti avalikus sektoris, sh sotsiaalhoolduses, tervishoius ja eakate hooldamises. Ka pikemas perspektiivis töökohtade arv tööstuses kahaneb ja teeninduses kasvab.

Majanduskasvu prognoos on Soomes tänavu üks protsent, järgmisel aastal sama palju ning 2014. aastal paar protsenti. Oleme harjunud kiirema kasvuga, nüüd tuleb kohaneda aeglasemaga.

Ühes kvartalis oli Soome tänavu majanduskasvuga lausa miinuses. Miks seis nii on kujunenud?

Keskmiselt peaks siiski tulema aastas üks protsent kasvu. Kui vaadata Euroopat, siis Soome tähtsamad ekspordipartnerid on Rootsi, Saksamaa ja Venemaa. Neis riikides on majanduskasv olnud keskmisest veidi paremal järjel, aga see ei lahenda probleemi, et ekspordis ja investeeringutega pole arengud parimad. Investeeringud järgmisel aastal ei kasva, kaubandusbilanss on kehvas seisus, ekspordiväljavaated on väga ebakindlad.

See on viinud murettekitavate arenguteni. Kui 2008–2009 oli Soomes majanduskriis nagu Eestiski, siis toona saatsid ettevõtted töötajaid palju sundpuhkusele. 90 000 inimest oli toona sundpuhkusel, praegu on sundpuhkusel olijaid 21 000.

Meil on tugev traditsioon, et töötamise ja töö kaotuse vahepeal on veel sundpuhkuse võimalus. Enne mõeldi nii, et saame majandusaugust välja ja hoiame väljakoolitatud töötajad alles. Praegu vallandavad ettevõtted hõlpsamalt ja saadavad sundpuhkusele harvem. Selle hoiakute muutuse pärast olen ma väga mures. Kõigepealt peaks kasutama ikka pehmemat varianti, mitte kohe vallandama.

Millised muutused Soome majandust praegu iseloomustavad?

Soomes on käimas suured struktuurimuudatused. Kõigepealt paberitööstus – näiteks Myllykoski paberitehase sulgemine (1892. aastal asutatud tehas Kouvolas Kagu-Soomes suleti 2011. aasta lõpus – toim). Kuid murrangulised ajad toovad ka uusi võimalusi. Soome metsa- ja paberitööstusel on ka uusi häid ideid – näiteks biokeemilised tooted. Praegu on hetk, mil töökohtade arv kahaneb, aga juba sünnib ka uusi.

Uut tähendust on saamas kaevandustööstus ja sellega seotud klaster, kus on 30 000 töökohta. Sellega on seotud palju masinaehitust ja muudki – selgelt kasvav valdkond. Keskkonna- ja energiasäästutehnoloogia võiks pärast Nokiat loodetavasti olla järgmine Soome ekspordi tugisammas. IKT-sektor seisab küll Nokia raskuste tõttu väljakutsete ees, kuid seal on ikkagi 3000 ettevõtet ja see annab tööd 90 000 inimesele. Seal luuakse uusi firmasid, ent kahjuks samal ajal on ka hulk kõrgelt koolitatud töötuid.

Nokiast vallandatud insener peaks ju olema haritud ja kogenud töötaja, kelle järele maailmas on jätkuv nõudlus. Kas Soome riik sekkub neile uue rakenduse otsinguisse?

Loomulikult tegeleme sellega. Paari nädala eest läks 5,2 miljonit euro­t uute IKT-firmade loomise toetuseks Oulus. Soome tuleb ka uus­i IKT-investeeringuid meelitada. 5700 kõrgetasemelist IKT-spetsialisti on meil kas vallandatud või koondamise ootel. Panustame nende oskuste hoidmisse ja ümberõppesse, et nad ei lahkuks riigist.

Nokia kiiluvees on sündinud 200 uut IKT-firmat. Need on aga väikesed – mõned hakkavad lendama, mõned mitte.

Kas see tähendab, et Nokiast lahkujad eelistavad palgatöö otsimisele oma firmade loomist?

Muidugi luuakse ka uusi firmasid. Üldiselt on selle ala inimesed hästi tööga kindlustatud, kuid praegu on nende hulk nii suur, et lihtsalt korraga kõik ei leia uut rakendust.

Tuleb aga mainida ka Soome tööturu teist külge. Aastail 2011–2013 väheneb meil töötajate hulk 35 000 võrra. Põlvkondlik lõhe on nii suur, et igal aastal on tööturule saabumas 10 000 inimest vähem, kui pensionile läheb. Ja see muutus toimub just nüüd.

Peaminister Jyrki Katainen märkis Põhjamaade Nõukogu debatis, et iga 100 töötaja kohta on Soomes praegu 50 ülalpeetavat, aga 15 aasta pärast üle 70.

Annan teile täpsed arvud. 2011. aastal oli 100 töötaja kohta 53 last ja eakat, 2017. aastal on neid 60 ja 2028. aastaks on neid 70. 2030. aastal on Soomes tööealisi inimesi 117 000 võrra vähem kui praegu. Sõja järel sündinud suured põlvkonnad jäävad pensionile. Kohalikku tööjõudu tuleb turule vähem.

Sisseränne aitab vahet tasandada, kuid seal on üks erisus. Kui keskmiselt on meil tööpuudus umbes kaheksa protsenti, siis praeguste sisserännanute seas on tööpuudus 28 protsenti. Kolmekordne vahe. Siin võib ka vaadata, mis eesmärgil Soome tullakse. Selgelt suurim põhjus on perede taasühendamine, teiseks õppima asumine, alles kolmandaks töötamine. Neljas põhjendus on humanitaarsed kaalutlused.

Oleme palju teinud selleks, et sisserändajad Soomes koduneksid. Siin on kolm vahendit: keeleoskus, koolitus ja töö leidmine. Eestlasi on Soomes umbes 30 000, kuid Eesti tööjõu tähendus siinsel tööturul on suurem, sest paljud teevad siin tööd ajutiselt.

Eestis on enamasti aktsepteeritud, et ehitajad käivad edasi-tagasi Soomes tööl, kuid arstide äraminek meile ei meeldi. Eestis ei koolitata ometi arste Soome jaoks!

See eetiline külg on muidugi oluline. Enamik eestlastest on Soome tööturul siiski ehitusvaldkonnas, kuid ka kõrgelt haritud inimesi on tulemas rohkem, sest meil on tööjõu vaba liikumine.

Kas Eestist tulnud töötajatega on mingeid spetsiifilisi probleeme?

Minu arvates ei ole. Eestlaste arv on päris suur, aga olukord on paranenud ja mingeid probleeme, mida eestlastega seoses eraldi saaks nimetada, ei ole.

Peame täpselt jälgima, et Soomes ei tekiks kaht tööturgu – üks välismaalastele, teine soomlastele. Soomes tuleb kinni pidada töötingimustest ja seadustest. Ehituses kehtestasime korra, et tellijal on kohustus jälgida, et allhankijaid reegleid järgiks. Ehitusobjektidel on kasutuses identifikatsioonikaardid, millel on maksumaksja kood. Suurtel objektidel võib töötada ehitajaid 40 riigist ning probleemid pole mitte niivõrd eestlaste, kuivõrd pigem muudest riikidest saabunutega.

Mündil on ka teine külg, 3000 Soome kodanikku on teatanud, et nende kodu asub nüüd Eestis. Ja Eestis on 4000 Soome taustaga ettevõtet. Liikumine on seega kahesuunaline.

Millised elualad Soomes enim uut tööjõudu vajavad?

Suurim pensionileminek on käimas avalikus sektoris. Lühikese aja jooksul läheb suur hulk töötajaid pensionile valdadest. Meie tellitud uuringu järgi on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vajaduseks 2025. aastani vähemalt 20 000 uut töötajat. Ning seda eeldusel, et praeguste töötajate tööviljakust õnnestub suurendada ning inimeste vajadus teenuste järele saabub praegusega võrreldes hiljem. Kui need eeldused aga ei pea vett, siis on tööjõuvajaduseks 65 000 inimest.

Kui võrrelda seda pealekasvava kohaliku tööjõuga, siis on ju võimatu kujutleda, et kogu see noor põlvkond, kes saabub tööturule, asub ametisse avalikus sektoris. See tähendab, et Soome hakkab olema aktiivne välismaalt oskustööjõu värbamisel, ent muidugi tuleb jälgida täpseid ametioskuste kriteeriume. On tekkinud ilming, et isegi Hispaaniast saabub Soome tervishoiuvaldkonda tööotsijaid, kuna seal on noorte seas tööpuudus väga suur. See on meile uus nähtus.

Kuidas nad Soomes toime tulevad? Näiteks keelega?

Need, kes on siia saabunud, on saanud juba eelnevalt soome keele algõpet. Nad töötavad näiteks eakate hooldamisel abitöödel.

Kas Soome otsib aktiivselt välistööjõudu või hakkab tulevikus seda tegema?

Välistööjõu värbamine on kodumaist tööjõudu täiendav, mitte seda asendav abinõu. Kuid uued töötajad on oodatud, meil on tekkimas vajadus nende järele ning näeme, et välismaalaste arv Soomes hakkab oluliselt kasvama.

Praegu on meil alla 200 000 välismaalase, mis teiste Põhjamaadega võrreldes on väiksem tase.

Aga kui me ei suuda tagada, et inimesed kodunevad Soomes ja neil tekivad siin juured, siis võib tekkida ka kõrvalejäetuse nõiaring. Siiamaani on sisserändajate kodunemise nimel tehtud tööd peetud liiga teisejärguliseks. Sellesse pole piisavalt panustatud. Meil tuleb see asi ümber korraldada, et tulijad saaksid nii keeleoskuse, koolituse kui ka töökoha. Et neist saaksid täisverelised ühiskonnaliikmed.

Soome ühiskond muutub multikultuursemaks ja meie tööturg samuti. Küsimus on selles, kas seda õnnestub juhtida ja korraldada targalt, kontrollitult või sünnib sellest probleeme, mida Euroopast on ju teada küllaldaselt. Usun, et meil on võimalik seda korraldada nii, et probleeme ei teki. Soomes kaob ja samas tekib iga päev juurde keskmiselt 400 töökohta. See tähendab, et paljud inimesed peavad töökohta ja ametit vahetama, seda juhtub karjääri jooksul keskmiselt kolm kuni viis korda.

Kas ka Soomes kolitakse ääremaadelt linnadesse ja Uusimaale, pealinna ümbruskonda?

Kolitakse piirkonnakeskustesse – Jyväskylä, Oulu, Tampere, Turku. Ka valdades kolitakse kõrvalistest küladest keskusesse. Eakad soovivad olla teenustele lähemal ja noored lähevad pärast keskkooli mujale edasi õppima.

Eestis on aastaid räägitud haldusreformist – kuidas valdu ühendada ja mida see ühendamine tegelikult annab. Kuidas on Soomes, kas tulemuseks on tugevamad omavalitsused?

Soomes on ka selliseid valdu, kus 70 protsenti eelarvest tuleb riigilt. Me üritame muuta valdade suurust mõistlikumaks ja elujõulisemaks. Väikesed, nõrkade maksutuludega vallad ei suuda toime tulla nende teenuste pakkumisega, milleks nad on kohustatud ja mis on vajalikud, tagamaks kõikjal elanike võrdsust.

Valdade ühendamise küsimus jagab ka Soomes poliitikuid leeridesse. Selles on aga kõik vastutustundlikud poliitilised jõud üksmeelel, et midagi on tarvis ette võtta – praeguse olukorraga pole võimalik edasi minna. Ning vallad ei saa oma elu rajada sellele, et riik annab üha rohkem toetusi. Riigil tuleb ju omaendagi majandamist tasakaalustada.

Kuidas te lahendate noorte tööpuuduse küsimuse?

Noorte seas on tööhõive veidi üle 50 protsenti, millega ei saa rahul olla. Me ei saa endale lubada, et noored jäävad tööst või õppimisest kõrvale. Seetõttu kehtestame järgmisest aastast nn noorte tagatise. Kindlustame, et igal alla 25-aastasel noorel või õpingud lõpetanud inimesel kuni 30. eluaastani peab olema kas õppimis-, töö- või praktikakoht. Noorte töötus ei tohiks kesta kauem kui kolm kuud.

Kui ettevõte palkab noore inimese tema esimesele töökohale, saab see ettevõte riigi toetust, nn stardiraha 650 eurot kuus ühe aasta jooksul. See toetus jõustub 2013. aasta algusest.

Oma üllatuseks oleme avastanud, et Soomes on 110 000 noort täiskasvanud inimest, 20.–29. eluaastani, kellel ei ole keskkoolidiplomit. Paljud neist teevad tööd, osa on ka töötud. Anname sel valimisperioodil 36 000 noorele uue võimaluse see diplom hankida.

Algharidusega ei saa ju enam tööl hakkama. Arvan, et ei saa Eestiski. Algharidusega inimeste karjäär kestab naiste puhul keskmiselt 22 aastat, meestel 25 aastat, samas kui üldiselt on Soomes töökarjääri pikkuseks 35 aastat. Kui inimene saab endale keskhariduse, siis pikeneb tema karjäär algharidusega töötajaga võrreldes kuus aastat!

Mis aga rõõmustab, on see, et inimesed töötavad nüüd kauem.

Kas Soomes tasub ära töötamine või on kasulikum saada toetusi?

Selle üle käib igavesti kestev debatt, kuid lähtuda tuleb sellest, et töötegemine peab alati olema tasuvam kui töötaolek.

Meil on probleeme madalapalgaliste töökohtade ja juhutööde tegijatega, eriti kui töökoht asub eemal ja tuleb sõita kaugele. Siis on see piiri peal ja arutame, kuidas olukorda parandada. Küsimus on ka selles, kuidas saaks inimesed liikuma. Pole ju lihtne kolida, kui on olemas elamispind ja pere. Eestis ei ole sellised probleemid ehk nii ilmsed, kuna Eesti on väiksem, aga Soomes on see suur küsimus.

Lõuna-Soomes on ka korterihinnad nii kallid, et mujalt Soomest tulev tavainimene ei suuda endale siin tööletulekuks elamispinda hankida. Meil oleks vaja juurde mõistliku hinnaga üüripindu.

Olete kauane Soome ametiühinguliider, nüüd aga valitsuse liige. Ametiühingujuhina korraldasite streike, mida Soomes toimub märksa sagedamini kui Eestis. Kas nüüd olete valitsuses omandanud teise vaatepunkti, et streigid on probleem ja tekitavad majandusele kahju?

Viimase kahe aasta jooksul on Soomes olnud streike olnud väga vähe. Meil on tööturul 2013. aasta lõpuni kehtiv raamleping.

Soome tööturg on olnud harvaesinevalt rahulik. Streigiõigus on tsiviliseeritud ühiskonnas üks põhiõigustest. Kuid ma olen ka varasemas tegevuses alati rõhutanud seisukohta, et eelkõige on oluline saavutada kokkulepe, ning kui jõutakse välja töötülini, siis see on märk ebaõnnestumisest.

Meeleavaldused on tekkinud sageli just sellest, et inimestel on halb enesetunne, nad on kõndinud välja, kui on teatatud, et sadu inimesi vallandatakse. See on tingitud muutustest majanduses, mitte sellest, et tööturu pooled ei saaks üksteisega suheldud.

Ministrina ma loomulikult mõtlen, et mida vähem töötülisid, seda parem. Jõuame tulemusteni parem kokkulepete abil. Kuid õigus streikida peab inimestel olema, muidugi järgides seejuures seadusi ja kehtivaid leppeid.

Ajakirjaniku reisikulud Helsingisse tasus Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Lauri Ihalainen (65)

• Soome tööminister 2011. aastast (Sotsiaaldemokraatlik Partei)

• Soome ametiühingute keskliidu (SAK) esimees aastail 1990–2009; aastail 1970–1990 SAK teenistuja, enne seda töötas metsalangetajana

•    Abielus, kaks last

Allikas: Soome töö- ja majandusministeerium

Prognoos Soome tööturu kohta

Tööealine elanikkond

(15–64 a)

2012 – 3 516 000

2013 – 3 498 000

Tööga hõivatud elanikkond

2012 – 2 478 000

2013 – 2 466 000

Tööhõive määr

2012 – 69,1%

2013 – 69,1%

Töötuse määr

2012 – 7,8%

2013 – 8,1%

Allikas: Soome töö- ja majandusministeerium