Juhtkiri: nagu toolide ümbertõstmine Titanicu pardal*

Foto: Urmas Nemvalts

Ehkki väga tahaks näha sotsiaaldemokraatide üleskutses erakorraliste valimiste korraldamiseks siirast soovi usalduskriisi lahendamiseks, on raske võtta seda tõsiseltvõetava ettepanekuna. Pigem on erakonna juhatuse avaldus näide sellest, kuidas küll tõeste eelduste põhjal, kuid neid valikuliselt kasutades jõutakse järelduseni, mis kehtiv ei ole, millest kasu ei tõuse ja mis paratamatult jätab mulje, et raskest olukorrast püütakse kasu lõigata.

Tõsi on see, et inimeste mõõt on täis saanud ja lahendust on hädasti vaja, kuid erakorraliste valimiste pakkumise asemel tuleks teha seda, mida tegelikult muudatusteks tarvis on: näidata ise erakonnana eeskuju, milline aus ja avatud poliitika olema peaks. Kuid eile hommikul sotsiaaldemokraatide korraldatud kogunemisel sellesisulisele küsimusele kõlanud vastus – kui sotsiaaldemokraadid oleksid avatumad kui teised erakonnad, asetaks nad end sellega halvemasse konkurentsisituatsiooni – näitas paraku, et sisulisteks muutusteks ei olda sugugi valmis.

Erakorralisi valimisi on kehtiva põhiseaduse järgi keeruline korraldada. Seaduses on selleks ette nähtud neli võimalust: üks puudutab olukorda, kus riigikogul ei õnnestu moodustada valitsust, teine rahvahääletuse läbikukkumist, kolmas riigikogu poolt valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamist ja neljas ebaõnnestumist riigieelarve vastuvõtmisel.

Praegu tuleksid neist kõne alla kaks viimast. Kuid mõlemad on üsna ebatõenäolised: peaministri või valitsuse umbusaldamiseks on vaja kokku saada riigikogu koosseisu enamuse hääled, mis on ringkaitse tõttu üsna kaheldav. Ebaõnnestumine riigieelarve vastuvõtmisel võiks teoorias õnnestuda, juhul kui näiteks opositsioonil läheb korda riigikogu istungite tegevust pidurdada. Küll aga on üsna kõnekas see, et Eestis ei ole kordagi erakorraliste valimisteni jõutud, ehkki vajadus seda teha on mitmel korral ka varem jutuks tulnud.

Seda kinnitas «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuus ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Marju Lauristin: vältimaks olukorda, et riigi algusaastatel valitsenud kriitilisel ajal ei toimuks valimised iga natukese aja tagant, otsustati erakorralistele valimistele põhiseaduslik pidur luua.

Näib, nagu ei oleks sotsiaaldemokraadid – just nagu ka teised erakonnad – endale päris aru andnud, milles probleem seisneb. Küsimus pole selles, nagu oleks ühed mängijad paremad kui teised, vaid selles, et mängureeglid ise vajavad muutmist. Küsimus pole selles, nagu vajaks Eesti ühe poliitiku või partei asendamist teisega – asi, mida just valitsev erakond paistab enda asendamatusele rõhumisega kõige enam pelgavat –, vaid olukorras, kuhu erakondlik suletus on viinud. Seda saab muuta vaid erakondade ja poliitikute eeskujuga. Iga muu ettepanek on sama meeleheitlik ja samas ka kasutu kui toolide ümbertõstmine Titanicu pardal.

* Kommentaar Facebookis