Erkki Bahovski: Obama uus võimalus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erkki Bahovski.
Erkki Bahovski. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Uus ametiaeg annab äsja USA presidendivalimised võitnud Barack Obamale võimaluse jätta oma jälg riigi ajalukku mitte üksnes esimese afroameeriklasest presidendina, kirjutab Eesti Välispoliitika Insituudi analüütik Erkki Bahovski Postimehe arvamusportaalis.

Barack Obama on võitnud ja juhib USAd järgmised neli aastat. Paar kiirmõtet tema võiduga seoses.

Võib-olla olen ma ülekohtune, kuid USA 2012. aasta valimised olid vaatamata oma tasavägisusele arvamusküsitlustes… igavad. Neli aastat tagasi sai USA presidendiks uus inimene, esimest korda afroameeriklane, kes äratas üle maailma palju ootusi ja lootusi. Praegu midagi sellist polnud, ka Mitt Romneyd nägime neli aastat tagasi eelvalimistel. Majanduskriis eeldanuks dramaatikat, kuid vähemalt mulle seda ei paistnud.

Igavikuline küsimus muidugi, kuid esitagem see siiski jälle: kas Obama võitis või Romney kaotas? Võib-olla Obama isegi võitis, sest ameeriklased olid läbi teinud karmi majanduskriisi. Ometi otsustasid nad Obama kasuks.

Ent samal ajal tähendab see vabariiklastele uut sisekaemust – tuleb leida presidendikandidaat, kes suudaks võtta hääli nendelt elanikerühmadelt, kes hääletasid Obama poolt, ehk siis vähemused, noored ja haritlased. Pealegi väheneb pidevalt valgete osakaal USAs, sestap ei saa jätkata vanaviisi.

Eestile ja Euroopale olulisemad on muidugi välispoliitilised küsimused. Siin aga vaevalt mingeid suuri pöördeid tuleb. Jätkub USA hiiliv eemaldumine Euroopast ja suurenev kohalolek Vaikse ookeani basseinis. Eestile tähendab see Saksa orientatsiooni jätkumist.

2014. aastaks viivad ameeriklased välja väed Afganistanist, kuid küsimärke on Obama uuele administratsioonile siiski palju. Selginenud pole Araabia kevadest tekkinud mullistused Lähis-Idas (meenutagem USA suursaadiku tapmist Liibüas).

Suurim probleem seostub ikkagi Iraani ja Iisraeliga. Obama loodetud dialoog Iraaniga pole vähendanud viimase liikumist tuumaprogrammi suunas, see aga hoiab piltlikult öeldes Iisraeli sõrmi päästikul.

Venemaa suunal aga mingit kursimuutust pole oodata, kui just Venemaal endal midagi ootamatut ei juhtu. 2014. aastal toimuvad seal Sotši taliolümpiamängud; vaevalt, et Moskva võtaks ette midagi sellist, mis rahvusvahelist üldsust riivaks, nagu see juhtus enne Moskva 1980. aasta olümpiamänge, kui Nõukogude Liit oli 1979. aasta lõpus alustanud invasiooni Afganistani.

Välispoliitikas loevad ka maneerid ja nüansid ning siin võib eeldatavasti näha muutust, sest praegune riigisekretär Hillary Clinton on lubanud tagasi astuda. Kes saab uueks riigisekretäriks, selle üle on spekuleeritud palju, kuid kindlust ses küsimuses ei ole.

Obama saab võibolla vabamalt tegutseda, ehkki Kongressi esindajatekoda jäi vabariiklaste kätte. Ses mõttes, et ta ei pea järgmised neli aastat mõtlema tagasivalimisele. Kindlasti soovib ta jätte oma jälje USA ajalukku ja mitte üksnes esimese afroameeriklasest presidendina. Uus ametiaeg pakub selleks võimaluse.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles