Barack Obama on võitnud ja juhib USAd järgmised neli aastat. Paar kiirmõtet tema võiduga seoses.
Võib-olla olen ma ülekohtune, kuid USA 2012. aasta valimised olid vaatamata oma tasavägisusele arvamusküsitlustes… igavad. Neli aastat tagasi sai USA presidendiks uus inimene, esimest korda afroameeriklane, kes äratas üle maailma palju ootusi ja lootusi. Praegu midagi sellist polnud, ka Mitt Romneyd nägime neli aastat tagasi eelvalimistel. Majanduskriis eeldanuks dramaatikat, kuid vähemalt mulle seda ei paistnud.
Igavikuline küsimus muidugi, kuid esitagem see siiski jälle: kas Obama võitis või Romney kaotas? Võib-olla Obama isegi võitis, sest ameeriklased olid läbi teinud karmi majanduskriisi. Ometi otsustasid nad Obama kasuks.
Ent samal ajal tähendab see vabariiklastele uut sisekaemust – tuleb leida presidendikandidaat, kes suudaks võtta hääli nendelt elanikerühmadelt, kes hääletasid Obama poolt, ehk siis vähemused, noored ja haritlased. Pealegi väheneb pidevalt valgete osakaal USAs, sestap ei saa jätkata vanaviisi.
Eestile ja Euroopale olulisemad on muidugi välispoliitilised küsimused. Siin aga vaevalt mingeid suuri pöördeid tuleb. Jätkub USA hiiliv eemaldumine Euroopast ja suurenev kohalolek Vaikse ookeani basseinis. Eestile tähendab see Saksa orientatsiooni jätkumist.
2014. aastaks viivad ameeriklased välja väed Afganistanist, kuid küsimärke on Obama uuele administratsioonile siiski palju. Selginenud pole Araabia kevadest tekkinud mullistused Lähis-Idas (meenutagem USA suursaadiku tapmist Liibüas).
Suurim probleem seostub ikkagi Iraani ja Iisraeliga. Obama loodetud dialoog Iraaniga pole vähendanud viimase liikumist tuumaprogrammi suunas, see aga hoiab piltlikult öeldes Iisraeli sõrmi päästikul.