Kas kool saab nõuda õpilaselt puudumise kohta arstitõendit?

Foto: SCANPIX

Haridus- ja teadus­ministeeriumi jurist Indrek Kilk kirjutab värskes Õpetajate Lehes, kas kool saab nõuda õpilaselt puudumise kohta arstitõendit.

• Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks.
• Kahtluse korral saab kool täiendavalt kontrollida puudumise põhjendatust.

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35 lõikele 2 on õppest puududa lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised:  

1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;

2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sh rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 3 alusel sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine;

3) olulised perekondlikud põhjused;

4) muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused.

Seega antakse seadusega lahtine loetelu õppetundidest puudumise mõjuvatest põhjustest. Kool sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra. Õppetundidest puudumist on kogu aeg saanud tõendada vaid õpilane ise (täiskasvanu) või tema seaduslik esindaja (vanem).

Vastavalt võlaõigusseaduse §-ile 769 peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist ärakirju. Seega on perearstil ja pereõel kohustus väljastada tervishoiuteenuse osutamise järel patsiendile tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument, kui patsient seda soovib. 17. jaanuaril 2010. a jõustunud sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 «Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend» kohaselt peab üldarstiabi osutaja (st perearst või pereõde) dokumenteerima sidevahendite teel osutatud tervishoiuteenuse (nõustamine ja soovituste jagamine).

Perearstil või pereõel ei ole kohustust väljastada koolist puudumist tõendavat dokumenti, küll aga peab perearst või pereõde lapsevanema soovil väljastama väljavõtte tervisekaardist, st tõendava dokumendi selle kohta, et laps on olnud haige (täiskasvanud õpilane iseenda kohta), pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole ja perearst või pereõde on last ravinud.

Samuti ei saa arst keelduda andmast soovitusi haigusjärgse perioodi režiimi kohta juhul, kui see on haiguse iseloomu tõttu vajalik. Juhul kui laps (või täiskasvanud õpilane) on koolist puudunud ega ole haigestumisel perearsti või pereõe poole pöördunud, siis üldarstiabi osutaja mingit tõendit väljastama ei pea ega saa. Seega ka haigestumisel ja lapsele tervishoiuteenuse osutamisel on puudumise tõendaja vanem, kes saab esitada tervishoiuteenuse osutamisel tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud dokumendi(d).

Kindlasti ei saa koolid kergekäeliselt keelduda aktsepteerimast täiskasvanud õpilaste või vanemate esitatud tõendeid (kes muu saab siis näiteks olulistel perekondlikel põhjustel puudumist tõendada) või kehtestada sellist korda, et õppetööst ei ole üldse võimalik puududa (vastav kord oleks vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35 lõikega 2). Kool saab kahtluse korral (näiteks õpilane võib olla tõendit võltsinud; ei puudunud esitatud põhjusel jne) kontrollida täiendavalt puudumise põhjendatust. Kui koolil on sellest hoolimata kahtlus, et õpilase õppetööst puudumiseks ei ole mõjuvat põhjust, võib ta õpilase või tema vanema esitatud põhjendust mitte aktsepteerida ja õpilasele läheb kirja mõjuva põhjuseta puudumine.