Haridustöötajate uus esindusnägu tuli nooremast generatsioonist

Eesti haridustöötajate liidu esimees ja füüsikaõpetaja Reemo Voltri. Foto: Sille Annuk

Õpetajate Leht intervjueeris värsket Eesti haridustöötajate liidu esimeest Reemo Voltri, kes vahetas sellel ametikohal välja 26 aastat haridustöötajate liitu juhtinud Sven Rondiku, Voltri arvates suureneb ametiühingu roll ja kollektiivlepingute sõlmimine muutub senisest olulisemaks, kui riigikogu kiidab heaks põhikooli ja gümnaasiumi seadusesse kavandatud muudatused.

26. oktoobril valiti Eesti haridustöötajate liidu uueks esimeheks Tartu Poska gümnaasiumi 35-aastane füüsikaõpetaja Reemo Voltri. Reemo Voltri jäi sügisel Tartu õpetajate konverentsil silma kirgliku ja motiveeritud kõnelejana nii saalis kui ka vaheajal kohvitassi taga diskuteerides. Temast tuleb uus Rondik, sahistasid teised noored õpetajad. Ennustus läkski täppi.

Miks langetas volikogu otsuse just teie kasuks?

Olen avaldanud viimasel paaril aastal oma mõtteid kitsamas ringis ja ajakirjanduses, näidanud mõtlemisvõimet ja kriitilist meelt. Ilmselt oli põhjuseks ka vanus – õpetajaskonna soov tekitada haridustöötajate liidust teistsugust kuvandit, kui esindusnägu on nooremast generatsioonist.

Eelnevalt peeti liidus läbirääkimisi ja mind valiti üsna üksmeelselt. Kokku oli neli kandidaati. Ühest kaaskandideerijast, Aleksander Tiidemannist sai juhatuse abiesimees. Üheksaliikmelises juhatuses on peale minu veel üks uus liige, Alla Butkevitš Narvast. Suure organisatsiooni jaoks on hea, kui juhatuse liikmed ei muutu väga järsult, muidu võib minna tasakaal paigast ja liigseks rapsimiseks.

Mis muutub teie elus?

Poska gümnaasiumis pean oma koormust poole peale vähendama. Tänapäeva infotehnoloogiaga pole kaugtöö ju probleem. Ministeerium on Tartus ja saab siin palju ära teha. Igal nädalal paar päeva pean kodust ära olema, Tallinnas ja mujal Eestis. Kindlasti suurendan juhatuse ja juhi läbikäimist kohapealsete organisatsioonidega. See innustab inimesi panustama ametiühingu tegevusse ja liituma organisatsiooniga. Meie liikmeskonnas on küll enamik Eesti õpetajaid, aga võiks olla veel rohkem.

Millised on uue juhatuse lähiaja sihid?

PGSi muudatuste paketis, mis läheb riigikokku, on mitmeid põhimõttelisi küsimusi. Võimalikult palju on vaja kaasa rääkida, et ei kaoks õpetajate turva- ja kindlustunne. Kui muudatuste pakett lähebki esialgsel kujul läbi, siis ametiühingu roll suureneb ja senisest olulisemaks muutub maakonna või kooli tasandil kollektiivlepingute sõlmimine.

Esialgses versioonis oli kirjas, et palga määrab direktor. Pa­ran­dus­ette­panekutes on märgitud, et see peab olema kollektiiviga läbi räägitud ja selgesõnaline määrustik koolis kehtestatud. Läbirääkimistesse kaasatakse õpetajate esindajad. Kõige parem on kaasata ametiühingu inimesed, kel on seadusest tulenev õigus ja kohustus sõna võtta ning julgustki rohkem kui tavaõpetajal.

Kollektiivlepingu vajadus suureneb ka siis, kui kaotatakse ametijärkude palga alammäärad, mis seni on andnud kindlustunde.

Minu eesmärk on direktoritele selgitada, et ametiühing pole nende vaenlane. Direktoril on mugav rääkida läbi ühe inimesega, keda teised on volitanud. Mul on hea meel, et meie koolis pole vastandumist. Peame küll kirglikke vaidlusi, aga näeme alati helget poolt. Tahaksin, et teisedki direktorid ei tajuks vastandumist.

Kas kavatsete liidu juhtimisstiilis midagi muuta?

Ma pole varem juhatuses olnud, seepärast pole ma parim hindaja senisele. Küll aga arvan, et minu juhtimisel peaks otsuseid tehtama kollegiaalselt. Samas saan aru, et lõppotsuse pean ikkagi mina langetama.

Kuidas suhtute koostöösse õpetajate liiduga?

Seda on vaja teha senisest rohkem. Kaks organisatsiooni, mis räägivad õpetajate nimel, suudavad koostööd tehes rohkem ära teha kui vastandudes. Saame õpetajate liiduga ehk tulipunkte jagada ja otsustada, mis on kummagi prioriteedid.

Võiks ju olla üks organisatsioon?

Jah, võiks küll. Suures organisatsioonis saab jaotada ülesandeid, mida teeks kumbki tiib.

Tartu linnaorganisatsioon ei kuulu Eesti haridustöötajate liitu.

Esimesi samme on astutud. Jõudsime selleni, et Tartumaa haridustöötajate liidu aseesimehena olen istunud Tartu haridustöötajate liidu esimehega linnavalitsusega kollektiivlepingu sõlmimisel ühel pool läbirääkimiste lauda. Tartumaa organisatsiooni kuulub ka viis Tartu kooli. Loodan, et suurendame koostööd. Pikemas perspektiivis näeme Tartut ja Pärnut Eesti haridustöötajate liidu ridades. Liikmed peavad aru saama, et suuremasse organisatsiooni kuuludes muutub midagi paremaks.

Kui PGSi muudatused võetakse vastu õpetajaile mittesobivate punktidega, kas siis tuleb taas kasutada radikaalseid meetmeid, nagu tegid arstid?

Ootame ära, millised muudatusettepanekud jõuavad riigikokku. Olen kuulnud poliitilistest ringkondadest, et ei olda ühisel meelel selles, kas kõik ettepanekud on vaja sellisel kujul sisse viia. Alati ei pea vastanduma, meie eesmärk ei ole kogu aeg aktsioone korraldada. Normaalne töö peab käima läbirääkimistel kompromisse otsides, mitte miitinguid ja streike korraldades. Tulemus saab siis parem.

Millal kohtute haridusministriga?

Minu esimesi soove uues ametis ongi kohtuda ministriga. Loodan, et tahtmine koostööd teha on mõlemapoolne.

Kes on hea õpetaja?

Hea õpetaja tuleb tööle hea meelega, mitte mõeldes, et appi, jälle pean minema. Ta naudib noortega töötamist. Kõigil on erinevaid päevi, alati ei saa särada nagu päike taevas, aga kehva meeleolu ei tohi laste peal välja elada. Hea õpetaja on ka pädev oma aines.

Miks tulite kooli?

1995. aastal Tartu Tamme gümnaasiumi lõpetades ei teadnud kohe, kelleks tahan saada. Läksin füüsikat õppima ja läbisin õpetajakoolituse. Kuna olin 16-aastasena skaudijuhina tegutsenud ja see oli päris vahva, mõtlesin proovida õpetajaametit. Ülikooliajal avanes võimalus Sillaotsa põhikoolis kätt harjutada, sain maitse suhu ja hakkas meeldima. Nüüd olen juba 12 aastat koolis.

Füüsika on kohati keeruline, aga olen sissejuhatavalt õpilastele öelnud, et nad ei tuleks tundi, meeles vanaema jutt, kui raske aine füüsika oli. Uues ainekavas on üritatud muuta füüsika õpetamist matemaatikakesksuse asemel looduskesksemaks. IT-ajastul on võimalik visualiseerida seda, mis jääb inimsilmale varjatuks. See toob lastele sära silma. Loodan, et õpetan nii, et füüsika ei muutu lastele vastikuks.

Kuidas pere teie uude ametisse suhtub?

Arutasime, kuidas peres kompromisse leida. Abikaasa koormus suureneb ja ta peab vahepeal meie kahe pisipojaga üksi hakkama saama.