Öelda, et nüüdsest on Kallas partei silmis vaenlaseks tembeldatud, on ehk natuke liiga karm ja ennatlik järeldus. Kallas tunnistab isegi, et tegelikult on talle tulnud ka palju toetavaid avaldusi. Ometi olid reaktsioonid üllatavad, ja väikese nukrusega hääles lisab Kallas: «Mul on kahju vaadata, et kõik tüürib allavett.»
Poliitikasse tuli Kaja Kallas pauguga. Astus 2010. aastal Reformierakonda ja aasta hiljem kogus valimistel 7153 häält. Kõik teed on ees lahti. Edukas karjäär erasektoris seljataga – Kallas on Tartu Ülikooli lõpetanud jurist, vandeadvokaat, töötanud mitmes tuntud advokaadibüroos. Isa Siim Kallas on Reformierakonna asutaja ja siiani erakonna aujuht.
Kaja Kallas ise on tark, hea esineja ja – ärgem olgem poliitiliselt liiga korrektsed – ilus naine pealekauba. Igaüks ütleks, et Kaja Kallast ootab poliitikas ees suur tulevik.
Praegu tekkinud olukord on keeruline mitmes mõttes ja isegi isiklikus plaanis. «Mulle on see inimlikult väga keeruline,» selgitab Kallas. «Kristen Michal ja Kalev Lillo meeldivad mulle inimestena. Michal on väga hea justiitsminister. Ta on erakordselt hästi toime tulnud.»
Dilemma on ilmselge. Ühelt poolt inimesed, kes sulle meeldivad ja kes on teinud head tööd, teisalt jälle süüdistused, kus su süda kipub uskuma teist poolt. Samamoodi on keeruline seis rahandusminister Jürgen Ligiga.
Kuuldavasti ei salli Ligi Kaja Kallast üldse; mõni ütleb, et lausa vihkab – ka neljapäevases TV 3 saates «Kolmeraudne» pildus Ligi Kallase aadressil peenelt varjatud solvanguid.