Kaja Kallas

FOTO: A.Peegel

Kaja Kallas on imestunud. «Ma ei mõista, kuidas saab keegi olla sellepärast vaenlane, et ta arvab teistmoodi,» ütleb ta, pidades silmas Reformierakonna reaktsioone tema intervjuule Eesti Ekspressis  ja samateemalisele blogipostitusele, milles Kallas annab üsna otse mõista, et Silver Meikari kaasuses läheb tema arvamus erakonna valitsevast seisukohast lahku. Otse öeldes: ta usub pigem Meikarit.

Öelda, et nüüdsest on Kallas partei silmis vaenlaseks tembeldatud, on ehk natuke liiga karm ja ennatlik järeldus. Kallas tunnistab isegi, et tegelikult on talle tulnud ka palju toetavaid avaldusi. Ometi olid reaktsioonid üllatavad, ja väikese nukrusega hääles lisab Kallas: «Mul on kahju vaadata, et kõik tüürib allavett.»

Poliitikasse tuli Kaja Kallas pauguga. Astus 2010. aastal Reformierakonda ja aasta hiljem kogus valimistel 7153 häält. Kõik teed on ees lahti. Edukas karjäär erasektoris seljataga – Kallas on Tartu Ülikooli lõpetanud jurist, vandeadvokaat, töötanud mitmes tuntud advokaadibüroos. Isa Siim Kallas on Reformierakonna asutaja ja siiani erakonna aujuht.

Kaja Kallas ise on tark, hea esineja ja – ärgem olgem poliitiliselt liiga korrektsed – ilus naine pealekauba. Igaüks ütleks, et Kaja Kallast ootab poliitikas ees suur tulevik.

Praegu tekkinud olukord on keeruline mitmes mõttes ja isegi isiklikus plaanis. «Mulle on see inimlikult väga keeruline,» selgitab Kallas. «Kristen Michal ja Kalev Lillo meeldivad mulle inimestena. Michal on väga hea justiitsminister. Ta on erakordselt hästi toime tulnud.»

Dilemma on ilmselge. Ühelt poolt inimesed, kes sulle meeldivad ja kes on teinud head tööd, teisalt jälle süüdistused, kus su süda kipub uskuma teist poolt. Samamoodi on keeruline seis rahandusminister Jürgen Ligiga.

Kuuldavasti ei salli Ligi Kaja Kallast üldse; mõni ütleb, et lausa vihkab – ka neljapäevases TV 3 saates «Kolmeraudne» pildus Ligi Kallase aadressil peenelt varjatud solvanguid.

Teisalt: ideoloogiliselt, poliitiliste eelistuste poolest ja arusaamas, kuidas maailmas asjad käivad, on Ligi ja Kallas erakonnas pigem sama leeri esindajad.  «Võib-olla selles ongi asi, et meie maailmavaated on sarnased,» muigab ka Kallas ise.

Üks on selge: kusagil ja mingis osas on asjad Reformierakonnas täitsa sassi läinud. Kas valetatakse, räägitakse üksteisest mööda või midagi muud.

Kuidas teisiti saab seletada asjaolu, et ühelt poolt heidavad mitmed reformierakondlased Kallasele ette, et ta läks oma kriitikaga kõigepealt meediasse, selle asemel et asjust esmalt erakonnas rääkida (Kallas ise ütleb, et see on lausvale: «Ma olen nädal aega erakonna siselistis samast asjast kirjutanud.»), teisalt aga kostab hääli, et Kallast valmistatakse ette Tallinna linnapeaks kandideerima – ehkki Kallas ütleb, et temaga pole sellest keegi rääkinud.

Midagi on liimist lahti. Kusagil ei klapi sõnad kokku. Reformierakonna lootus, et Meikari skandaalne paljastus hajub ja vaibub, on osutunud asjatuks, süüdistused ja kahtlustused kurnavad parteid juba mitmendat kuud. Õhkkond on halb, iseloomustab üks reformierakondlasest riigikogu liige erakonna siseelu.