Inimese enda jaoks on kõige mugavam variant, kui ravikindlustus on riigis, kus ta elab, kirjutab haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel, kommenteerides Triin Aimla-Laidi murekirja.
Haigekassa: Soomes ravikindlustagu eestlasi Soome, aga saab ka teisiti
Eesti ravikindlustuse saamise esmane tingimus on, et isik peab olema Eesti alaline elanik või tal peab olema tähtajaline elamisluba, see on kirjas ravikindlustusseaduses. Kui pere on elama asunud teise riiki, saab ravikindlustuse taotleda sealt. Kahes riigis korraga ei ole võimalik ravikindlustust omada.
Kasutame oma ülesannete täitmiseks, sh ravikindlustuse tekitamiseks, peatamiseks ja lõpetamiseks, rahvastikuregistri andmeid. Kui rahvastikuregistri andmetel on keegi Eestist lahkunud, kas või aastaks, siis on haigekassa kehtiva õiguse alusel kohustatud kindlustuskaitse lõpetama.
Kui isik saabub tagasi Eestisse ja sellest haigekassat teavitab või muudab oma andmeid rahvastikuregistris, siis tema ravikindlustus jätkub.
Soovitame Soomes elaval perel ravikindlustuse taotleda Soomest. Inimeste endi jaoks on kõige mugavam variant, kui ravikindlustus on riigis, kus elatakse. Eestis saab sellisel juhul vajaminevat arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Ravikindlustuskaardid saab pere tellida Soome haigekassast ehk KELAst.
Kui on tõesti soov lapse ravikindlustust jätkata Eestis, on see samuti võimalik (sellisel juhul ei saa lapsele taotleda ravikindlustust Soomes). Haigekassale tuleb esitada kooli, kus laps ajutiselt õpib, tõend. See peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) õppeasutuse nimi;
2) õppeasutuse aadress;
3) õppija ees- ja perekonnanimi;
4) õppija isikukood;
5) õppeperioodi kestus;
6) õppeasutuse esindaja ees- ja perekonnanimi, sidevahendite andmed ning allkiri.
Ravikindlustus vormistatakse esitatud dokumendi alusel maksimaalselt 12 kuuks, seega tuleb tõend õppimise kohta haigekassasse toimetada igal õppeaastal. Sellisel juhul on laps kindlustatud Eestist, arstiabi Soomest saab ta samuti Euroopa ravikindlustuskaardiga.