/nginx/o/2012/09/13/1317626t1h7385.png)
Reedesest Õpetajate Lehest saab lugeda nii mõiskoolide, valge kepi abil liikuvate õpilaste, ametiühinguliidri Sven Rondiku järeltulija kui vene koolis eesti keele õpetamise kohta.
Reedene Õpetajate Leht: uus Rondik, valge kepp, mõisakoolid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valge kepiga tavalises koolis
Õpetajate Leht portreteerib kaasasündinud nägemispuudega 17-aastast Jakob Rosinat, Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi 11. klassi õpilast, kes käib koolis ringi, ühes käes valge kepp, teises punktkirjamasina kohver ja õlal arvutikott.
Reemo Voltri – haridustöötajate uus esindaja
Õpetajate Leht intervjueeris värsket Eesti haridustöötajate liidu uut esimeest Reemo Voltri, kes vahetas sellel ametikohal välja 26 aastat haridustöötajate liitu juhtinud Sven Rondiku. Voltri arvates suureneb ametiühingu roll ja kollektiivlepingute sõlmimine muutub senisest olulisemaks, kui riigikogu kiidab heaks põhikooli ja gümnaasiumi seadusesse kavandatud muudatused.
Vene koolid peavad andma väga hea eesti keele oskuse
Endine haridusminister Mailis Reps kirjutab Õpetajate Lehes, et ka vene gümnaasiumide eesmärk peab olema õpetada eesti keelt ja eestikeelseid aineid sellises mahus ja kvaliteedis, et koolilõpetaja saaks omandada eestikeelse kõrghariduse või leida hea töö. Loobuda tuleb müstilisest 60 protsendi nõudest ainete õpetamisel eesti keeles ja sisse tuleb seada riigi tasandil ühtlaselt korraldatud eesti keele õpe vene koolides.
Mõisakoolid on ärganud Okasroosikese unest
Iga viies Eesti maakool paikneb kunagises mõisahoones, mis kipub juba oma vanuse tõttu tavapärasest rohkem remondiraha nõudma. Õpetajate Leht annab ülevaate mõisakoolide seisukorrast. Kümne aasta jooksul on abiprogrammidest toetatud mõisakoolide korrastamist enam kui 11 miljoni euroga. Uus, aastateks 2012-2016 ette nähtud abiprogramm seab eesmärgiks muuta mõisakoolid senisest enam kohalikeks haridus- ja kultuurielu keskusteks. Ülevaate autor Sirje Pärismaa kirjutab, et kooli välimus pole sugugi vähem tähtis kui õpetus, mida koolis pakutakse. Eelisolukorras on muidugi ajaloolistes hoonetes paiknevad koolid, aga õdusust saab lihtsate vahenditega luua ka tüüpprojektiga koolides.
Kuidas õpetajate elutarkust paremini ära kasutada?
MTÜ Kuldliiga Algatus juhatuse liige Aimar Altosaar kirjutab Õpetajate Lehes , et Eesti haridussüsteem on kujunemas kohaks, kus kohtab sagedamini kui mujal kogenud, elutarku ja suurema empaatiavõimega keskealisi inimesi. Seetõttu võivad meie üldhariduskoolid ja ülikoolid olla mitte ainult haridusasutused, vaid ka kohaks, kus antakse edasi põlvkondade elukogemus. Altosaar selgitab oma artiklis, kuidas saaks koolides õpetajate elukogemust paremini ära kasutada.
Kümme aastat eesti keelt Aleksandrovka koolis
Tähekese peatoimetaja Ilona Martson kirjutab Õpetajate Lehes Aleksandrovka koolist, mis on kogu Ukrainas ainus, kus saab õppida eesti keelt.