Andre Sõstar FOTO: Erakogu

Huvijuht võib osutuda koolis võtmetegelaseks, kes muudab õppimise elulähedasemaks ehk huvitavamaks, kirjutab Andre Sõstar Eesti Õpilasesinduste Liidust Postimehe arvamusportaalis.

Akadeemiliste oskuste osakaal on Eesti hariduses võrdlemisi suur. Samas on teada asjaolu, et vaid akadeemilisest teadmisest elus ei piisa – tarvis on omandada ka praktilisi oskusi. Võimalus tänast olukorda muuta on paljuski huvijuhi käes.

Huviringide töö organiseerimine, sündmuste korraldamine annab võimaluse huvijuhile tuua praktilisi oskusi pakkuvad tegevused kooli.

Huviringid võiksid tegeleda koostöös kohalike kunstnikega, käsitöölistega, sportlastega ning muusikutega. Selle mõtte tõi välja ka Mailis Reps Õpetajate Lehe artiklis «Kool võiks olla hariduse ja huvihariduse ühendus».

Huvijuht, kelle ülesandeks on ka koolis õpilasesinduse töö korraldamine, saab koguda õpilasesindajate käest sisendit, mis annab võimaluse luua koostöö kooli ja just selliste kohalike tegijatega, keda õpilased kooli ootavad.

Kohaliku kogukonna liikmed, kes tuleksid kooli õpilastele oma kogemusi jagama, värskendaksid kooli igapäevaelu. Konkreetsed kogemused toovad õpilasele reaalse elu ligemale. Loovad huvialaringid annavad õpilasele võimaluse lasta oma mõttel vabalt lennata.

Õpilasesindus on koolis õpilaste huvide eest seisev üksus. Esinduse tööd koordineerib huvijuht, kes on nõu ja jõuga õpilastele abiks. Õpilasesindus pakub noorele võimalusi täiendavaks eneseteostuseks. Samuti saab töösse ideaalselt kaasata sotsiaalselt tõrjutud ning tunnustamata jäänud õpilasi.

Selline töö nõuab kindlasti elukogemust, mida saab õpilasesindusele just anda kooli huvijuht. Koos koolis huviharidust korraldades saame pakkuda võimalust kõigile eneseteostuseks ning pühendumiseks.

Kindlasti tuleb vaadata, kuidas on võimalik koolis akadeemilist haridust ning huviharidust integreerida. Huvijuhi korraldatud huvialaringid integreerida tunniplaani? Sellist võimalust kasutavad juba nii mõnedki koolid. Huvijuhi ettepanek huviringe integreerida tunniplaani võiks olla lüke, mis tekitaks koolide kõrvale enam huvikoole, mis pakuks süvendatud erialaharidust.

Koolidele pakutakse osalemist erinevates projektides või programmides. Tihti juhtub see, et informatsioon ei jõua õpilaseni. Noor ootab, et temaga suheldakse, et talle pakutakse võimalusi.

Ma olen täiesti veendunud, et iga õpilane, kellele pakutakse osalust projektis, on äärmiselt õnnelik ning kõrvust tõstetud. Samas, miks ka mitte alustada ise projekti? Kaasata kogu koolipere, kindlasti oleks see väärt kogemus.

Kui integreeriksime huvihariduse enam tunniplaani ja tooks kohalikke tegijaid koolile lähemale, aitaksime kaasa koolikeskkonna mitmekesistumisele. Huvijuhi roll õpetajate ja õpilaste kaasamisel kohaliku kogukonna erinevatesse tegevustesse tugevdab noore osalustunnet ning lisaks võimaldab tutvuda kogukonna väärtustega.