Andrus Ansip

FOTO: Liis Treimann

Suure hulga ärimehi sadade miljonite kroonideta jätnud VEB fondi saagas täna sõna võtnud peaminister Andrus Ansip leiab, et tegelikult on fondi sertifikaadid olnud algusest peale üsna väärtusetud.

Ta viitas, et inimesed on jäänud rahata mitte Eesti riigi tegevuse või kahtlaste tehingute, vaid eelkõige seetõttu, et Vene pool sidus selle NSV Liidu välisvõla maksmisega, milles aga Eesti riik ei osale. Postimehe arvamusportaal avaldab peaministri vastused riigikogu liikmele Juku-Kalle Raidile täismahus. Raidi kiri oli ajendatud Ansipi eelkäija ja toonase Eesti Panga presidendi Siim Kallase vastustest Kanal 2 «Reporteri» saatele 5. oktoobril.

Austatud riigikogu juhatus, vastan riigikogu liikme Juku-Kalle Raidi 16. oktoobril 2012 esitatud kirjalikule küsimusele.

Küsimus: Kas vabariigi valitsusele on teada fakte või on tal mingeid dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et Eesti pankade korrespondentkontod Vneškombankis külmutati seetõttu, et Eesti teatas keeldumisest osaleda Nõukogude Liidu välisvõla maksmises?

Vastus: Eesti klientide kontode külmutamise NSVL Välismajanduspangas ja endise NSVL välisvõla on omavahel sidunud nii Venemaa Keskpank oma 29.12.1992 kirjaga Eesti Pangale kui ka Vene Föderatsiooni esindajad valitsustevahelistel läbirääkimistel alates 13. voorust 1993. aasta 13.-14. juulis. Nimetatud asjaolud on muuhulgas kajastatud Tallinna ringkonnakohtu otsuses haldusasjas number 3-04-469.

Küsimus: Kas vabariigi valitsus võiks nimetada maailma panganduspraktikast näiteid, kus oleks mingite probleemide lahendamiseks rakendatud VEB fondi sarnast instrumenti?

Vastus: Maailmas on küllalt levinud kriisiolukorras pankadest nii-öelda rämpsosa lahutamine eraldiseisvaks kehandiks, mille ülesanne on väheväärtuslike varade realiseerimine. Näiteks loodi ka Rootsi panganduskriisi lahendamisel 90ndate alguses varahaldusfirmad Securum ja Retriva.

Kuna NSVL Välismajanduspangas külmutatud arved olid seotud konkreetsete klientidega Eestist, siis liikusid ka nende nõuded VEB fondi.

Küsimus: Nimetage palun kõik need «lõputud» komisjonid, kes on Eesti Vabariigis uurinud VEB fondi tegevust ja raha kadumist Moskva Vneškombanki Eesti pankadele kuulunud külmutatud valuuta korrespondentkontodelt. Kes ja millal vastava komisjoni moodustas, missugused olid nende uurimistulemused ja kus need on avaldatud?

Vastus: VEB fondiga seotud küsimusi on erinevatel aegadel käsitletud Eesti kohtusüsteemi poolt, samuti riigikogu arupärimistel ja Riigikontrolli auditites. Vastavad materjalid on leitavad nimetatud institutsioonide veebilehekülgedel.

Küsimus: Kas tehinguid vabalt kaubeldavate VEB fondi sertifikaatidega saab nimetada spekuleerimiseks? Kui te arvate, et saab, siis palun kirjeldage üksikasjaliselt taolise spekulatsiooni sisu.

Vastus: Spekuleerimiseks nimetatakse üldjuhul tehinguid, mille puhul on märkimisväärne tõenäosus nii investeeringu kaotamisel kui väga suurel kasumil. VEB fondi sertifikaatide väärtust on fondi asutamisest alates hinnatud pigem nullilähedaseks.

Küsimus: Kas vabariigi valitsus arvab samuti, et VEB fondi nõudeomanikele kohtuotsusega määratud õiglane hüvitamine tähendab Eesti Vabariigi osalemist Nõukogude Liidu välisvõla kustutamises?

Vastus: VEB fondi sertifikaatide omanikel ei ole kunagi olnud alust eeldada, et nende nõudeõiguse täidab NSVL Välismajanduspanga asemel Eesti Vabariik. Samale seisukohale on teatavasti asunud ka riigikohus.

Endise NSVL välisvõla tasumisel Eesti Vabariik ei osale.

Küsimus: Kas peaministri ja vabariigi valitsuse arvates riigivara (valitsuse ja keskpanga nõuded) kadumine 360 miljoni Eesti krooni ulatuses vajab uurimist?

Vastus: Valitsusel ei ole hetkel ühtegi tõsist alust arvata, et seoses VEB fondi tegevusega on kaotsi läinud riigivara.

Siin on oluline märkida, et valitsuse kõik nõuded VEB fondi vastu summas 243 miljonit krooni loovutati 1996. aasta 31.detsembri korraldusega Eesti Pangale. Eesti Panga aastaaruannetest ilmneb, et eelmainitu koos keskpanga muude nõuetega VEB fondi vastu läksid kahel järgneval aastal üle Ühispangale nii Põhja-Eesti Panga saneerimise kui ilmselt ka sertifikaatide müügitehingu tagajärjel.

Viimatinimetatud, 1998. aasta aprillis toimunud tehingu tulemusena tasus Ühispank ülevõetud sertifikaatide eest (nominaalväärtus 103 miljonit krooni) 12 protsenti nominaalväärtusest ehk 12,4 miljonit krooni.