Ükski Rae valla põhjendus ega vabanduste otsimine ei muuda seadusest tulenevat kohustust olematuks ja ei võtta vallalt vastutust täita Eesti riigi õiguskorda. Ka tasakaalus eelarvega on võimalik lasteaiakohti juurde luua, leiab Rae vallas elav lapsevanem Toomas Kasemaa.
Üleeelmisel nädalal käsitlesin Eesti kõige haldussuutlikuma omavalitsuse elik Rae valla haldussuutlikust lasteaiakohtade tagamisel (Toomas Kasemaa «Lapsevanema elu võimekaimas omavalitsuses», PM 18.10). Vallavolikogu esimees oli nõus teemat kiiresti kommenteerima ja ütles põhisõnumina, et Rae vald lähtub oma tegevuses tasakaalustatud eelarve põhimõttest (Agu Laius «Rae vald tegutseb eelarve piirides», Postimees.ee 18.10). Kuldaväärt põhimõte ja toetan seda kahel käel.
Kuid valla juhtimine ainult tasakaalustatud eelarvest lähtudes viib paratamatult pealkirjas kasutatud rahvatarkuseni, kus taluperemees kevadel nentis rahuloluga õigele ja tasakaalus elukorraldusele: «Kevad käes, heinad otsas ja hobune kah surnud». Kuid kas ka tegelikult oli tulemus peremeest (ja ka hobust) rahuldav? Tundub, et paljude laste jaoks kehtib Rae vallas põhimõtte parafraseering: «Vallal lasteaed valmis, lasteaiakoht olemas ja laps läks juba kooli».
Õiguskuulekuse kaalub valla jaoks üles tasakaalustatud eelarve printsiip
Omavalitsus on iseseisev kohaliku elu küsimusi iseseisvalt lahendav võimuorgan, kes tegutseb seaduste alusel. Me kõik elame mingi omavalitsuse territooriumil ja meil on omad kohustused omavalitsuste ees ning omavalitsusel on omad kohustused meie ees.
Üks neist omavalitsusele seadusega asetatud kohustustest on pidada ülal koolieelseid lasteasutusi ja anda omavalitsuse territooriumil elavatele lastele lapsevanema taotluse alusel lasteaiakoht.
Rae vallas on volikogu esimehe andmetel lahendama 650 lapse lasteaiaavaldused mis viitab sisuliselt valla tahtlikule seadusest tuleneva kohustuse eiramisele. Põhjuseid võib olla mitmeid, kuid fakt jääb faktiks.
Vald võib süüdistada siinjuures kõiki – rahandusministeeriumi kes ei luba laenata, noori elanikke kellel on miskipärast palju lapsi ja mind kui ebameeldiva teema käsitlejat. Kuid kõik see ei muuda seadusest tulenevat kohustust olematuks ja ei võtta vallalt vastutust täita Eesti riigi õiguskorda.Ka tasakaalus eelarvega on võimalik lasteaiakohti juurde luua.
Vald planeerib oma tegevusi, valla juhtimine ei ole halbade juhuste kokkusattumine
Vallavolikogu esimees toob lasteaiakohtade vähesusele viidates välja põhjuse, et viimastel aastatel on valla elanike arv hüppeliselt suurenenud. Kuid kuidas toimib elanike arvu kasv vallas?
Kas vallas on avatud põgenikelaager ja kõrvalomavalitsuses on toimunud sotsiaalkatastroof? Rahvastiku rände tõttu toimunud juurdekasvu ehk uute elamute ehitamise protsessi juhib vallavalitsus ja volikogu läbi planeerimisprotsessi ning planeeringute alusel ehituslubade väljaandmise kaudu.
Olen oma varasemas töös päris palju puutunud kokku omavalitsuste planeerimisega, kus üleöö ärgatakse – nüüd oleks vaja uude elamukvartalisse ka ühistransporti. Sama lähenemine kehtib ka Rae valla lasteaiakohtade kohta. Elamuid planeeriti ja ehituslube väljastati, kuid sotsiaalset infrastruktuuri ehk lasteaiakohti planeeriti ebapiisavalt.
Siinjuures ei peagi kogu vastutust vald lasteaiakohtade ehitamise osas endale võtma. Arendajad, kellega ma rääkinud olen on nõus välja ehitama ka lasteaiad ja on seda nõus tegema ka täna. Ainult kokkuleppele tuleb jõuda. Kogukonna hea käekäigu nimel tuleb vallal õigeaegselt teha otsuseid millest võidavad kõik osapooled.
Vald kui haldusorgan või passiivne kõrvalseisja
Rae vallas on paigast ära ka haldusmenetluse seaduse järgimine ja kogukonna ehk lapsevanemate huvidega arvestamine. Juhul kui lapsevanem esitab lasteaiakoha avalduse, siis tuleb seda menetleda haldusmenetluse seaduse kohaselt järgides avaldusel esitatud tähtaega.
See tähendab, et omavalitsus vaatab avalduse läbi ja annab haldusaktiga otsuse lapse vastuvõtmise kohta lasteaeda. Kui lasteaiakohta ei ole, siis otsib vald koostöös lapsevanemaga alternatiivseid lahendusi ja määrab järgmise otsusega lapsevanemale neist sobiliku.
Hetkel määratleb vald osade laste osas ennast kui haldusorganit ja teeb laste kohta otsuse lasteaeda vastuvõtmise kohta, ülejäänud laste kohta (keda on rohkem kui vastuvõetuid) aga ei võta mingit seisukohta, määratleb nad järjekorrana ja mängib passiivset kõrvalseisjat. Kurb, kuid tõsiasi mis ei näita valla aparaadi tahet teha koostööd kogukonnaga lahendada tekkinud olukorda.
Vallavolikogu esimehe kogukonnaliikmetele kaasa tundmine oma tegemata ja valesti planeeritud töö tõttu on silmakirjalik ja populistlik kui probleemi teadvustamise järgselt ei järgne tegevusi. Järgnema peaks Rae valla otsused lasteaeda vastuvõtmise või põhjendatud mittevastuvõtmise kohta ja asendusmeetmete rakendamise kohta koos reaalse tähtajaga – jään neid pikisilmi ootama nagu ka ülejäänud 649 lapse vanemad. Või jäävad volikogu esimehe sõnad ainult lubaduseks paberil?
Toomas Kasemaa oli aastatel 2006–2011 Saare maavanem.