/nginx/o/2012/10/25/1390780t1h6afa.jpg)
Ettekujutus, et liiklusohutuses pitsitatakse üha ja üha jalakäijaid ning tegelikud süüdlased ehk autojuhid jäävad tagaplaanile, ei pea vett, kirjutab Allan Kasesalu maanteeametist Postimehe arvamusportaalis.
Maanteeamet: jalakäijaid ei pitsitata rohkem kui autojuhte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igasugune arutelu liiklusohutuse teemal on teretulnud. Samas ei saa me nõustuda, et keskendatud on ainult jalakäijate kohustustele – järelevalves ega ka ennetustegevuses pole ju tegelikult nii.
2011. aastal avastas politsei 154 000 liiklusalast rikkumist, neist jalakäijate toime pandud rikkumisi oli 21 500, see on vaid 14 protsenti rikkumiste koguarvust.
Maanteeamet on viimastel ajal korraldanud enamasti kuus kampaaniat aastas – turvavöö ja lapseturvavarustus, jalgratturikiiver (jalgratturi ohutus), joobes juhtimine, kiirus asulavälisel teel, kiirusasulas ja jalakäija ohutus ülekäigurajal, helkur. Suur osa kampaaniatest ei ole seega suunatud jalakäijale.
Tõsi küll, enamik kampaaniatest ja nende eesmärkidest on seotud nii juhtide kui ka jalakäijatega, sest liiklusohutus on seotud kõikide liiklejatega ja kui võtta näiteks teeületamine, siis siin ongi kaks osapoolt ja neile edastatav sõnum on erinev.
Nõustume sellega, et alati saab püüda paremini teha, et sõnum oleks selgem ja jõuaks kohale.
Mis puudutab helkurit, siis tegelikult on ju tegemist ühe selge jalakäijale esitatava nõudega, mille täitmist politsei kontrollib samamoodi nagu juhi turvavöö kinnitamist või tulede kasutamist.
Politsei sekkumist peame oluliseks ja vajalikuks juhul, kui teel liikuv jalakäija pole sõidukijuhile nähtav – seda esmajoones asulavälisel teel, kus sõidukiirused on suured – ja on seetõttu otseselt ohustatud.
Maanteeametis läbi viidav teavitustöö erinevatele sihtrühmadele suunatuse ja nende kaasamise osas on olnud igati tasakaalus, arvestades liiklusõnnetuste statistikat, uuringuandmetel põhinevaid andmeid liiklejate hoiakute ja käitumise kohta ning liikluse igapäevaprobleeme.
Samal ajal kui jalakäijaid ahvatletakse nüüd juba lausa helkurveste kandma ei nõuta õnnetuste tegelikelt põhjustajatelt – autojuhtidelt – , et nad arvestaksid roolis kõiki nähtavust halvendavaid tingimusi, kirjutas teoloog ja näitleja Malle Pärn Postimehe arvamusportaalis.