Rainer Vakra.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Riigikogu liige ja Demokraatide ühenduse esimees Rainer Vakra ütles, et aastaid on ministrile esitatud arupärimisi ja küsimusi, et saada selgitust, kuidas mõjutab elektrituru täielik avamine elektrihinda kodutarbijale. Valitsus on selle teemapüstituse tapnud eos, hurjutades küsijaid paanika külvamisega.

Kuidas olete rahul sellega, mil moel edeneb Eestis üleminek avatud elektriturule? Mida oleks riik saanud paremini ära teha?

Meil puudub riigikoguga rääkiv valitsus. Veel enam, meil puudub rahvaga rääkiv riik.

Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts püüab süüdlast leida puudulikus kommunikatsioonis, siis tuleb ministril endalt küsida, kuhu kadus teavitus? Aastaid on ministrile esitatud arupärimisi ja küsimusi, et saada selgitust, kuidas mõjutab elektrituru täielik avamine elektrihinda kodutarbijale. Valitsus on selle teemapüstituse tapnud eos, hurjutades küsijaid paanika külvamisega.

Just valitsuse käes hoovad, et vältida hüppelist hinnatõusu ja selgitada rahvale, kuidas avatud turu olukorras valikuid teha. Kuid kõige olulisem on kommunikatsiooni puhul ausus. Kui hind vabaturu tingimustes tõuseb, siis tuleb seda rahvale julgeda ausalt öelda, mitte lubada kodukulude langetamist poole võrra.

Elektrituru avanemine tähendab tavainimestele hinnatõusu ja seda olukorras, kus enamiku inimeste palgad pole aastaid tõusnud. Kas riik peaks leevendama kuidagi hinnatõusu mõju? Kuidas?

Valitsusele tehti korduvalt ettepanekuid arutada elektri hinna komponentide reguleerimist selliselt, et 2013. aastal avatud turult elektri ostmine toimuks tarbijale võimalikult valutult.

Selleks, et hinnatõusu pehmendada on vaja reguleerida elektrihinna ühte komponenti, milleks on maksud - aktsiisimaks, taastuvenergiamaks ja käibemaks. Näiteks on elektri aktsiis neli korda kõrgem kui Euroopas nõutud miinimum. Teisalt kujundab hinda ka on elektrivõrgu tasu, mille reguleerimist saab kujundada samuti valitsus.

Kolmandaks, kui kehtiva seaduse alusel katab taastuvenergia toetuse kulu elektritarbija, siis Demokraatide ühendus on riigikogus algatanud eelnõu, et selle kulu kataks riik saastekvoodi müügist saadud tuludest.  Kui 2013. aastal kallineb keskmise pere aastane elektriarve 63 euro võrra, siis eelnõuga väheneks taastuvenergia tasu tarbijale 0 eurole. Keskmise pere elektriarvet vähendab selline muudatus aastas 41 euro võrra.

Andke palun lihtsale lehelugejale nõu - kuidas elektripakkujat valides käituda, et mitte lasta endal nahka üle kõrvade tõmmata?

Selles küsimuses on paju kära ja vähe villa. Kui me iga päev näeme, kui  kiiresti tõuseb bensiini hind, siis ei ole vahet, millisest tanklast me tangime- kas selleks on see Olerex, Alexela, Neste või Statoil. Ligi poole kütuse hinnast moodustavad maksud. Mõningane vahe ilmneb vaid selles, kas tankimine toimub automaattanklas või kohas, kus saab lisaks bensiinile osta kaasa ka burgeri. Nii on ka elektri ostmisega väiketarbija korral. Vahe on selles, kuidas riik elektri hinda läbi maksude ja võrgutasude reguleerib ja kas ta soovib üleminekut oma rahvale leevendada mitte.

Kahjuks konkreetse elektripakkuja valik laias laastus kuulõpus makstava elektriarve suurust ei mõjuta. Kindlaks võitjaks on reklaamiettevõtlus, kes on saanud suuri kliente juurde ning telesaadete vahel saame näha uusi reklaame, kus elektri pakkujad on üksteise võidu tegemas liitujatele imelisi kingitusi.