Padar: ELi hetkeolukord näitab ilmekalt, et vajame rohkem ühist asjaajamist

Ivari Padar Foto: Toomas Huik

Europarlamendi saadik Ivari Padar ütles, et valijats kaugenemise vältimiseks tuleb Euroopa Liidus teha tihedamat koostööd ja ka riigi sees peavad vähenema isiklikud vastuolud poliitikute vahel.

Kas Euroopa Liit peaks hakkama meenutama üha enam liitriiki, mida juhib üks riigipea, üks valitsus, üks parlament jne, ning praegused rahvusriigid oleks rohkem kui liidumaad? Oleks see hea Eestile, hea Euroopale?

Ühises Euroopas peab olema liitriiki nii palju kui vajalik, samas nii vähe kui võimalik. Tänane olukord näitab väga hästi, et ühist asjaajamist on vaja rohkem ja kõik senised ettepanekud selle nimel – kasvõi ühine pangandusjärelvalve – on väga mõistlikud. Olen sügavalt veendunud, et nõrk ja koordineerimatu Euroopa Liit on Eestile kahjulik. Ei hakkaks siinkohal pikemalt ajalool peatuma, olgu vaid meenutatud, et Eesti iseseisvus on alati olnud võimalik ikkagi olukordades, kus ida on olnud nõrgem ja lääs tugevam.

Mida arvate Mart Laari ideest, et europarlament vajab põhjalikku uuendamist, alustades sellest, et sinna valitakse inimesed rahvusriikideülestest valimisringkondadest (Baltikum+Rootsi+Soome)?

Seda teemat on Euroopas sotsiaaldemokraatide leeris korduvalt arutatud ja kindlasti tehakse seda ka tulevikus. Ei pea võimatuks ka selle mingil ajal ellu rakendamist. Seega suhtun positiivselt. Isiklikust praktikast Euroopa Parlamendi tasandil ütlen, et kõnealuse regioonide inimesed nii või naa läbivad omavahel enam ka täna. Poliitikast olgu nimetatud näiteks Läänemere strateegia ja selle rakendamine. Mida tuleb aga kindlasti järgida, et resultaadiks poleks veelgi suurem kaugenemine kodanikust.

Kuidas suhtute ideesse, et Euroopa Komisjoni peaks moodustama europarlamendi valimistulemuste põhjal, mitte nii nagu praegu, kus võimukoalitsioon otsustab, kas saata Brüsselisse Siim Kallas või keegi teine?

Samuti täiesti arutatav teema ja Euroopa sotsiaaldemokraadid on sellel teemal korduvalt peatunud.

Mida arvate ideest vähendada Euroopa Komisjoni liikmete arvu ning panna see koosnema riikide mõttes n-ö alalistest liikmetest ja roteeruvatest liikmetest?

Kuigi volinik peab olema liikmesriigi poliitikast sõltumatu, on siiski oluline teatud emotsionaalne tunnetus, et keegi konkreetne rahvusriigi inimene osaleb Komisjoni töös. Kindlasti ei toeta me alaliste ja roteeruvate liikmete printsiipi, Eesti on siiski EL liige, mitte roteeruv liige.

Kuidas suhtuksite sellesse, kui Reformierakonna ja Keskerakonna kandidaadid peaksid pürgima europarlamenti ühises nimekirjas?

Kindlasti arutamist vääriv idee. Kui vaadata Reformierakonna ja Keskkerakonna koostööd Eestis, siis tundub, et see on olnud ju tulemuslik nii valitsuses kui ka omavalitsuse tasandil. Ehk ongi kogu probleem ainult isiksuste vahelistes vastuoludes.

Kas Euroopa Liidul võiks olla üks president, kes oleks volitustelt ja kuvandilt praegusest alalisest eesistujast tõsisemalt võetav?

Küsimus on pigem selles, mis on presidendi roll. Juhul, kui Komisjon moodustub valimistulemuste põhjal, võiks see vabalt olla ka Komisjoni President